2023. aastal viis Balti Uuringute Instituut läbi uuringu, et saada esmakordselt põhjalik arusaam noortevaldkonna töötajaskonna töötingimustest, enesearengu võimalustest ning piirangutest.
Rubriik: Uncategorized
Noorteuuringute andmebaas täienes taas!
Kui aasta tagasi saime rõõmuga teatada, et Eesti noorteuuringute andmebaas koondab juba ligi 800 publikatsiooni, siis nüüd on põnevat lugemist, millega tutvuda, veelgi enam! Nimelt on andmebaas täienenud pea 80 uue publikatsiooniga väga erinevatel noori puudutavatel teemadel.
Euroopas on oluline liikuda keskharidustunnistuste automaatse tunnustamise suunas
Haridust tõendavate tunnistuste ja diplomite automaatne tunnustamine on oluline päevakorra teema nii Euroopa kõrgharidusruumis kui Euroopa Liidus. Euroopa riikide haridusministrid on juba alates 2012. aastast rõhutanud, et Euroopa kõrgharidusruumis on vajalik minna kõrgharidusdiplomite ja kraadide automaatse tunnustamise teed, võttes arvesse, et asume ühtses haridusruumis ja kõrgharidussüsteemid on eri riikides võrreldavad.
Mida teha, kui lapse klassis on käitumisprobleemidega laps?
Kui klassis või rühmas on laps, kes käitub agressiivselt või häirib teisi, võib see olla keeruline nii lastele, õpetajatele kui ka lapsevanematele. Käitumisprobleemid, nagu teiste löömine, tõukamine või solvamine, vajavad õigeaegset lahendamist. Alljärgnevalt on Harno Rajaleidja eksperdid Lea Mardik ja Iris Degtjov pannud kokku praktilised soovitused, mida saavad teha kool ja lapsevanemad, et toetada nii käitumisprobleemidega last kui ka klassi tervikuna.
Noorte heaolu üks alustalasid on vaimse tervise kirjaoskus
Haridus- ja Noorteameti noorteinfo valdkond võttis osa rahvusvahelisest projektist “YIMinds – Youth Information minding young people’s mental health”, mis keskendus vaimse tervise kirjaoskusele (mental health literacy). Fookuses oli nii noorte teadlikkuse suurendamine, spetsialistide teadmiste arendamine kui ka avalikkusele suunatud infotegevused.
Harno peadirektor: kui välisrahastus kaob, siis kas Eesti haridusel on plaan B?
Harno juht Jaak Raie avab Eesti Päevalehe arvamusartiklis Harno rahastuse erisuunalisi arenguid: ühelt poolt väheneb riigieelarve toetus 1,8 miljoni euro võrra, kuid teiselt poolt kasvab välisrahastus 8,4 miljoni võrra. Enam kui 85% Harno eelarvest tuleb seega välisvahenditest, mis on ühe riigiasutuse jaoks tavatu olukord. Toome siinkohal välja 3 olulisemat sõnumit artiklist.
Noortevaldkonna juhtide toetamine vajab eraldi tähelepanu
Noortevaldkonnas pööratakse üha enam tähelepanu pakutava teenuse kvaliteedile ja kättesaadavusele. Seega tuleb aina rohkem rääkida ka kvalifitseeritud valdkonna töötajatest. Tallinna Ülikooli magistritöö annab hea ülevaate valdkonna ametnike ja noortekeskuste juhtide pädevustest.
Noorteinfoteenuse mudel loob eeldused kvaliteetseks noorteinfotööks
Noored teevad mitmeid otsuseid, mis olulisel määral mõjutavad nende tulevikku, alates haridusest lõpetades tervisega. Selliste iseseisvate otsuste kujunemine on keerukas protsess. Saades igapäevaselt väga paljudest erinevatest kanalitest informatsiooni (näiteks sotsiaalmeedia, ainetunnid, õpetajad, vanemad jne) ja seda pidevalt analüüsides ning asetades oma ümbritsevasse maailma, oma uskumuste ja väärtuste konteksti, võtab noor vastu iseseivaid otsuseid. Seega informatsioon,…
Merit Kangro: haridusasutused ei peaks pingeridu kartma
Lugu ilmus esmalt ERRi arvamusportaalis 5.09.2024. Koole ei hinnata enam üksnes riigieksamite tulemuste järgi, vaid uueks mõõdupuuks kujunevad avalikkuse seas rahuloluküsitluste põhjal koostatud pingeread, kuid kindlasti ei suuda ükski näitaja üksi ära kirjeldada kooli olemust ega pingutusi kirjutab Merit Kangro. Kellelegi meist ei ole võõrad iga-aastased riigieksamite pingeread, mis saavad meedias laialdast tähelepanu. Need toovad…
Tartus said kokku eesti keele ja kultuuri välislektorid
16. ja 17. augustil toimus Tartus eesti keelt ja kultuuri välismaal õpetavate lektorite suveseminar, millest võttis osa 17 lektorit erinevatest väliskõrgkoolidest. Seminaril jagati teadmisi ja kogemusi eesti keele ja kultuuri õpetamisest ning tutvustamisest võõrsil. Kahepäevase seminari jooksul kuulasid lektorid erinevaid ettekandeid nii keeleõpet kui ka kultuuri puudutavatel teemadel.