Eesti on taas haridusmaailma tähelepanu keskmes. Peagi avaldatavad PISA 2025 tulemused näitavad, kuidas läheb Eesti 15-aastastel rahvusvahelises võrdluses ning kas meie haridussüsteem on suutnud kiirete ühiskondlike ja tehnoloogiliste muutuste ajal oma tugevust hoida. 2025. aasta kevadel tegi PISA testi 6304 noort enam kui 200 Eesti koolist. Neist 75% õppis 9. klassis, ülejäänud peamiselt 8. klassis….
Rubriik: Uncategorized
Eesti keele õppimist toetavad julgus, keelekeskkond ja inimlikud kontaktid
Eesti kõrgkoolides õppivad välisüliõpilased ei ole üksnes õppijad, vaid ka potentsiaalsed tulevased spetsialistid, ettevõtjad ja teadlased. 2025/2026. õppeaastal õpib Eesti kõrgkoolides ligi 3900 rahvusvahelist tudengit ning nende teadmiste ja oskuste rakendamine Eestis on oluline nii majanduse arengule kui ka ühiskonna kestlikkusele. Et välisüliõpilased sooviksid pärast õpingute lõppu siin töötada ja oma elu Eestiga siduda, on…
Kuidas toetada noorte enesejuhitud õppimist?
Oma doktoritööd avab lähemalt Kerli Kõiv, kes on uurinud, kuidas hinnata ja toetada NEET-staatuses noorte enesejuhitud õppimise oskusi, et tuua noored tagasi õppimise- ja hariduse teekonnale.
eTwinningu märgisega tunnustati nelja Eesti õppeasutust
eTwinningu kooli märk jõudis tänavu nelja Eesti õppeasutuseni ning tunnustuse taga ei nähta üksnes hästi tehtud projektitööd, vaid märki sellest, et rahvusvaheline koostöö on saanud kooli ja lasteaia igapäevaelu loomulikuks osaks. Sel aastal pälvisid märgise Saaremaa Gümnaasium, Tallinna Arbu Lasteaed, Viljandi Jakobsoni Kool ja Tallinna Rõõmupesa Lasteaed. Õppeasutuste kogemus näitab, et eTwinning toob klassi- ja rühmaruumi…
Smuutid, digioskused ja rahvusvaheline koostöö ehk hea näide eTwinningu mitmekesistest võimalustest
Autor: Laura Köidam, eTwinningu projektijuht eTwinningu rahvusvahelineTwinningu rahvusvaheline koostöö toimub oma kõige klassikalisemas vormis veebipõhisena ning mõne õppeaine raames (nt inglise keel, matemaatika, käsitöö vm). Samas ei pea eTwinning sugugi piirduma vaid aine- või rühmatundidega – vahel tasub mõelda kastist välja. Just nii sündiski eTwinningu huviring, mille ellukutsujaks on pikaaegne eTwinnija ja eTwinningu mentor Meili…
Jaak Raie: Iga Harno kaudu panustatud euro toob Eestisse kuni kümme tagasi
Haridus- ja noorteamet (Harno) on Eesti riigi asutus, kuid selle rahastusmudel on erandlik. Kui enamik asutusi sõltub peamiselt riigieelarvest, siis Harno eelarvesse tuleb 2026. aastaks ligi 90 protsenti Euroopa Liidu ja teiste välispartnerite rahast. Riigi osa piirdub umbes kümnendikuga, kirjutab Harno peadirektor Jaak Raie.
Alge Ilosaar: lõpueksamid peavad andma ausa võimaluse teadmisi rakendada
Lõpueksamid peavad toetuma sellele, mida õpilased on päriselt õppinud, ning andma ausal ja selgel moel võimaluse oma teadmisi rakendada, kirjutab Alge Ilosaar.
Laagrid arendavad noorte suhtlemisoskust ning füüsilist aktiivsust
Laagrite mõju hindamist piloteeriti esmakordselt 2022. aastal. Mõjuhindamisel annavad noored vabas vormis vastused selle kohta, mis muutused nendega laagris on toimunud. Sellele järgneb laagrikasvatajate tagasiside, üldpädevuste kaardistamine ning välisekspertide hinnang. Selgunud muutuste põhjal saab laagri meeskond arutada parenduste sisseviimist.
Teeviit 2025. aasta teemakuud: praktiline tööriist noorsootöötajale
Haridus- ja Noorteameti hallatav üleriigiline noorteinfoportaal Teeviit koostas juba viiendat aastat järjest Teeviit teemakuud aastaplaani. Tänavune aastaplaan koondab varasemast rohkem temaatilisi juhend- ja tugimaterjale, formaate ja meetodeid ning on noortega töötavatele spetsialistidele kasulik tööriist, et pakkuda oma piirkonna või asutuse noortele usaldusväärset, kvaliteetset ja ajakohast informatsiooni.
Lugemisraskus kui laialt levinud probleem
Suurem osa eesti keeles lugema õppivatest lastest omandab esmase lugemis- ja kirjutamisoskuse esimese klassi lõpuks, aga on lapsi, kelle tulemused on võrreldes eakaaslastega tagasihoidlikud, hoolimata õppimisele kulutatud mahukast ajast. Põhjuseid võib olla mitmeid, teiste hulgas tasuks tähele panna seda, kas laps on käinud lasteaias või kas ta õpib lugema oma emakeeles. Kui välistused on tehtud ja mahajäämus siiski ilmne, tasub tähelepanu pöörata düsleksia riskile.