Kuidas koostada head digiõppematerjali? Soovitusi ja nõuandeid jagab Tartu Tamme Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja ning E-koolikoti aineekspert Urmas Tokko.
Urmas Tokko õpetab lisaks bioloogia riikliku õppekava kursustele ka suunakursusi (peamiselt loodus- ja meditsiiniklassidele), sealhulgas botaanika, inimese füsioloogia ja biotehnoloogia ning viib läbi välipraktikaid. Õppesuundade juhina koordineerib Tamme Gümnaasiumi viie õppesuuna tegevusi ja koostööd kooliväliste partneritega.
Tokko on E-koolikoti ja selle eellaste (Õpetaja Võrguvärav ja Koolielu portaal) juures tegev olnud algusest peale ainemoderaatori/aineeksperdina. See on hõlmanud praeguseni jätkuvat digitaalse õppevara ülevaatamist, täiendamist ja kinnitamist (portaalis) ning materjalide lisamist, aga varem ka vabariigi-üleste konkursside ja teemapäevade korraldamist (nt Koolielu ainekuud) ning juhendmaterjalide loomist. Selle sajandi esimese kümnendi jooksul on Urmas jõudnud mõne aasta töötada ka Tiigrihüppe SA koolitajana. “Olin siis digi õppetöös kasutamise võimaluste ja keskkondadega pisut rohkem kursis kui praegu, ent püüan ka nüüd ennast sel teemal “värskena” hoida, sest huvi teema vastu on jätkuv,” räägib Tokko.
Mis köidab nii väikest kui suurt õpilast?
“Enamasti õpilastele meeldib digiõppevara, ent seda siiski mõistlikus koguses kasutades. Tänuväärne on see vähemalt materjali illustreerimisel ja kordamisel ning kaugõppes, pikemas ajaskaalas kindlasti ka tööaja kokkuhoiuks,” jagab Urmas oma kogemust. Ennast veidi üllatava asjaoluna toob ta välja, et Kahoot meeldib igas vanuses õpilastele, ka vanematele klassidele, kes üsna suure hasardiga ise teste koostavad, ning nendib, et selline töö on palju õpetlikum lihtsast küsimustele vastamisest ning annab aimu ka heade küsimuste koostamise nippidest. “Tundub, et enesekontrollitestid on õpilastele suureks abiks, samuti animatsioonid, videod, probleemülesanded,” toob Tokko välja oma märkamised õpilastele vajaliku osas.
Õpetaja abilisteks tööl on testid ja kolleegide loodud materjalid
Õpetajate vaatenurgast seirates on Tokko seda meelt, et õpetaja üks suurem ajakulu on seotud kontrolltööde/testide parandamisega. Ja nii aastast aastasse. Õnneks on appi tulnud elektroonsed enesekontrolli testid, kus nii õpilane kui õpetaja üsna kiire tagasiside saavad. “Hindelisteks töödeks olen hoolimata riskidest (nt mahakirjutamine) juba mitu aastat kasutanud Moodle teste – hea, kuid alguses ajamahukas võimalus koostada mitmekesiseid ja ka meediaelementidega küsimusi,” jagab Tokko enda praktikat.
Digiõppevara ja E-koolikott võimaldavad tema sõnul kolleegide ja õpilastega materjalide jagamist ning nende lihtsat endale käepäraseks muutmist, üllatuslikke kasulikke leide nii valmis materjalide kui tunni-ideede osas, toetavad illustratsioonide ja teiste meediaelementide kasutamist nii materjali esitamise kui kordamise etapis, aga ka probleemülesannete koostamisel.
E-koolikoti materjalidest kasutab Tokko ise ja soovitab ka teistele Digiõppevaramu materjale gümnaasiumile loodusainetes (bioloogia, keemia, füüsika, geograafia). “Need on head paraja pikkuse ja rõhuasetusega konspektid, illustratsioonid, enesekontrollitestid ja aruteluküsimused. Ise otsin näiteks kolleegide pakutud ideid praktilisteks töödeks, illustratsioone, animatsioone, erialast lisainfot ja interaktiivseid harjutusi,” räägib ta.
“Õpetajatel on palju häid materjale juba loodud, nüüdseks väikeseks “koera sabaks” on mõnikord vaid selle kooskõlla viimine autoriõigustega või pidevalt uueneva õppekavaga. Tehnilised võimalused ja IKT-keskkonnad aina täienevad, digi-materjali loominegi on järjest lihtsam. Julget pealehakkamist, innukat oma materjalide jagamist ja edukat ühistööd – nähtud vaev saab tasutud töörõõmu, teiste loodud uute materjalidega ja peagi ka tööaja kokkuhoiuga!“ julgustab Urmas Tokko kasutama E-koolikotti nii materjalide leidmiseks kui ise loomiseks.
Soovitused: millele tasub uut digiõppematerjali luues tähelepanu pöörata
- Järgige kasutatavate illustratsioonide jms autoriõigusi, vajadusel otsige vastuseid abimaterjalidest, üldiselt aga lähtuge neile viidates sarnaselt uurimistöödes nõutuga.
- Kui pakute avaldamiseks ühe kindla projekti või kooli keskset õppematerjali, lisage palun ka üldistav, näiteks metoodiline selgitus või küsimuste vastused kolleegidele. Jälgige, et materjal oleks kolleegidele kasulik ja kasutatav, sh elektroonse testi vastuste haldamise võimalusega, uudsem ja/või hoiab hulga tema enda töövaeva (sarnase materjali koostamiseks) kokku.
- Seoste loomisel õppekavaga märkige eraldi kõik täpsemad alateemad, lõimitud sisuga materjali puhul ka teistes kui oma õppeainetes.
- Üldiselt on hea õppematerjal sisult ja vormilt terviklik ning korrektne, mitmekesine (nt esitlus koos konspekti, testide ja viidetega täiendavale materjalile) ning interaktiivne (nt dokumentfailina esitatud töölehe asemel elektroonne).
- Ärge unustage kirjutamast informatiivset sisukokkuvõtet ega materjali tunnuspilti.
- Märksõnu lisage julgelt ja mitmekesiselt,üldiselt ainsuse nimetavas käändes ja vastava eriala terminoloogiast lähtudes – nii nagu ise tunnete, et materjali hästi üles leiaksite.
- Lisage julgelt ka teiste loodud (projektid, asutused) materjale, loomulikult neile viidates ja võimalusel luba küsides.
- Bioloogias jt loodusainetes on praegu eriti teretulnud lühikesed eestikeelsed õppevideod ja uutel ideedel põhinevad praktiliste (labori-)tööde juhendid ning testikomplektid.