Suurem osa eesti keeles lugema õppivatest lastest omandab esmase lugemis- ja kirjutamisoskuse esimese klassi lõpuks, aga on lapsi, kelle tulemused on võrreldes eakaaslastega tagasihoidlikud, hoolimata õppimisele kulutatud mahukast ajast. Põhjuseid võib olla mitmeid, teiste hulgas tasuks tähele panna seda, kas laps on käinud lasteaias või kas ta õpib lugema oma emakeeles. Kui välistused on tehtud ja mahajäämus siiski ilmne, tasub tähelepanu pöörata düsleksia riskile.
Autor: Harno kommunikatsioon
Avasta ja inspireeru: tehnoloogia lõimimine ainetundi!
Maia Lust, Tallinna Pae Gümnaasiumi haridustehnoloog, jagab ideid tehnoloogia ja ainetevaheliseks lõiminguks. Selles artiklis tutvustan teile kahte “ProgeTiigri” programmi raames koostatud põnevat õppematerjali: “Aarete saart” ja “Seebidosaatori”, mis on head näited tehnoloogia ja ainetevahelisest lõimingust. Kuigi keskendun siin konkreetsetele näidetele, on oluline mõista, et need näited on vaid üks väike osa sellest, mida tehnoloogia õppetöös…
Digioskuste lõimimine Tartu Erakooli õpetajate sõnul: oluline on kambavaim!
Et saada aimu, milline on õpetajate kogemus digioskuste lõimimisega ainetundi, küsisid teema kohta Harno ProgeTiigri programmijuht Kirke Kasari ja IKT hariduse projektijuht Mariell Miilvee Tartu Erakooli (TERA) õpetajatelt Siiri Mugralt ja Helena Sallertilt. Siiri töötab Tartu Erakoolis haridustehnoloogi ja informaatikaõpetajana. Oma õpetajateed alustas ta kuus aastat tagasi inglise keele õpetajana, kuid huvi digiteemade vastu ja…
Kuidas toetada lapse tehnoloogiahuvi, kui lapsevanemana ei tunne end selles kindlalt?
Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas on tehnoloogiaalased teadmised ja oskused hädavajalikud. Lapsi, keda paelub tehnoloogia, tuleks julgustada ja nende huvi arendada, sest see võib tulevikus avada uksi mitmetele karjäärivõimalustele ning pakkuda olulisi praktilisi oskusi igapäevaelus. Samuti aitab tehnoloogia parem tundmine lapsel arendada oskusi, mis võimaldavad tal internetti turvaliselt kasutada. Kuid mida teha, kui vanem ise ei tunne tehnoloogiavaldkonda või muretseb, et laps veedab liiga palju aega ekraani ees?
Eesti laagrikorraldajad käisid Saksamaalt kogemusi ja inspiratsiooni ammutamas
Laagrikorraldajate võrgustik on Eestis üks kauaaegsemaid ja regulaarsemaid, kes iga-aastaselt koos käivad, et panustada laagrite arengusse. Selleks, et areng ei jääks ainult meie riigi piiresse, käiakse võimalusel ka välismaal õppereisidel, et õppida teiste riikide kogemustest.
Üldhariduskoolide ja noorsootöö koostöö takerdub sageli ebavõrdse partnerluse ja teadmatuse taha
Noorsootöö, huvihariduse ja üldhariduse partnerlust ei tajuta võrdväärsena ning üksteise tegemistest teatakse vähe. See pärsib ühiste eesmärkide saavutamist, selgub Tartu Ülikooli magistritööst.
Lõiming noortevaldkonna ja koolide vahel kui tervikliku haridustee võti?
Pikalt on räägitud tervikliku haridustee olulisusest sidudes mitteformaalõppe formaalõppega, kuid endiselt tehakse selles vallas tibusamme. Seetõttu kaardistasidki Tallinna Ülikooli magistrandid kuue Riigigümnaasiumi direktori ja praktiku mõtteid mitteformaalõppe ja formaalõppe lõimimisest ja nende parimatest praktikatest. Kas nad näevad lõimingus väärtust? Magistritöö eesmärk oli uurida formaal- ja mitteformaalõppe lõimingut riigigümnaasiumides ning kaardistada tegevused ja mõtteviisid, mis aitavad formaal- ja mitteformaalõppe lõimingule kaasa.
Miks lapsele ettelugemine on midagi olulisemat kui lihtsalt tore traditsioon?
Ettelugemine oma lapsele on üks väärtuslikumaid tegevusi, mida vanemana teha saate. See pole mitte ainult armas traditsioon ja tore õhtune tegevus, vaid ka suurepärane investeering lapse arengusse ja tulevikku.
Investeerides lastesse täna, ennetame tulevasi väljakutseid
17. – 19. oktoobril toimus Tallinnas rahvusvaheline eTwinningu konverents “Klassist kogukonnani: õpetajate varustamine kodanikuõpetuseks”, kus osales ka Terje Vandmann lasteaiast Väike Pauline.
Mika Keränen: Eesti kõrgkoolid ei konkureeri omavahel, vaid Euroopa ülikoolidega
Mika Keränen on Eesti ja Soome vaheliste haridus- ja kultuurisildade loomise üks aktiivsemaid eestkõnelejaid. Tartu Ülikooli vilistlane, lastekirjanik ja Eesti kõrghariduse entusiast jagas meiega oma mõtteid Soomes toimunud haridusmessil Studia 2024, kus Haridus- ja Noorteamet koos Eesti kõrgkoolidega tutvustas Soome noortele, miks tulla Eestisse õppima.