Valimised on demokraatia pidupäev. Eesti on üks vähestest progressiivsetest riikidest maailmas, kus juba 16-aastastel on võimalik osaleda oma kodukoha volikogu valimisel. Vähe sellest, Eesti noored paistavad rahvusvahelistes uuringutes (näiteks kodanikuhariduse uuring ICCS) silma ka heade ühiskonnaalaste teadmiste poolest. Ometi on skeptikud olnud kahtlevad, kas 16-aastastel on olemas piisav ettevalmistus niivõrd kaaluka valiku langetamiseks nagu seda on osalemine demokraatlikel valimistel.
Autor: Harno kommunikatsioon
Kuidas noorega poliitikast rääkida?
Kui peres on teismeline, on üsna kindel, et enne valimisi jõuab poliitika ka õhtusöögilaua äärde, olgu selle ajendiks mõni TikTokis nähtud klipp, koolis tekkinud vaidlus või mõte, et “kõik poliitikud on niikuinii ühesugused”. Vanemana võib tekkida küsimus: kuidas reageerida nii, et arutelu ei lõppeks uksepauguga?
Jaak Raie: Iga Harno kaudu panustatud euro toob Eestisse kuni kümme tagasi
Haridus- ja noorteamet (Harno) on Eesti riigi asutus, kuid selle rahastusmudel on erandlik. Kui enamik asutusi sõltub peamiselt riigieelarvest, siis Harno eelarvesse tuleb 2026. aastaks ligi 90 protsenti Euroopa Liidu ja teiste välispartnerite rahast. Riigi osa piirdub umbes kümnendikuga, kirjutab Harno peadirektor Jaak Raie.
Teeks ühe rahvusvahelist koostööd täis õppeaasta eTwinninguga?
eTwinning on Euroopa suurim virtuaalne õpetajate kogukond ja koostööplatvorm, kus on tänaseks üle miljoni õpetaja rohkem kui 40 riigist. Selle eesmärk on pakkuda haridusvaldkonna professionaalidele keskkonda, mille kaudu kohtuda ja suhelda teiste õpetajatega, leida partnereid rahvusvahelisteks projektideks ning tuua klassiruumi rahvusvahelisi teemasid ja koostööprojekte.
Madala haridustasemega noorte osakaal on vähenenud, hariduslik lõhe rahvuste vahel viimastel aastatel suurenenud
Statistikaameti värsked andmed näitavad, et madala haridustasemega noori on 7% võrra vähem kui kaheksa aastat tagasi. Viimasel neljal aastal on nende noorte osakaal püsinud peaaegu muutumatuna, jäädes ligikaudu 15,6% juurde. Madala haridustasemega noorte osakaal on suurem maalistes piirkondades, noorte meeste hulgas ja vene ning ukraina rahvusest noorte seas.
Noortevaldkonna töötajate kvalifikatsiooninõuded – kellele ja milleks?
Kes on noortevaldkonna töötaja? Professionaalne, koostöine, noorte vajadustest lähtuv ja nende arengu toetaja – need on vaid mõned märksõnad. Kuigi valdkonna poliitikat on kujundatud juba ligi 35 aastat, on töötajate ettevalmistus seinast seina ja ka oskus noortega töötada ja neile turvalist keskkonda tagada väga ebaühtlane.
Python, TikTok ja tulevikukool – vestlus Tauno Paltsiga
Milline võiks välja näha informaatikatund 10-15 aasta pärast? Milliseid oskusi vajavad õpilased ja mida peab teadma õpetaja? Nendele ja mõnele teistele küsimustele veel vastab põgusas intervjuus Tauno Palts, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi informaatika didaktika lektor ja Tartu Tamme Gümnaasiumi programmeerimise õpetaja. Ta ise kirjeldab end kui rahulikku inimest, kes üritab teha õpilastele Pythonit selgeks selliselt, et nad eelistaksin TikTokis scrollimise asemel programmeerimisega tegeleda.
Noorte hääl peab jõudma otsusteni
Kui noorte arvamus jõuab otsusteni, muutuvad poliitikad täpsemaks ja usaldus riigi vastu tugevamaks. Eestis on noortevolikogusid ja erinevaid osalusvorme juba olemas, kuid nende mõju on ebaühtlane. Mõnes vallas on noortevolikogu väga aktiivne, mõnes tagasihoidlik. Meie väljakutse on hoolitseda, et noortelt saabuks ettepanekuid ja et need jõuaksid ka otsusteni, kirjutab Liia Kass, Harno noorteosalusprogrammi projektijuht.
eTwinlandia – võimalik või võimatu?
Tänavune juba 18. korda toimunud eTwinningu suvekool “eTwinlandia – võimalik või võimatu” toimus 18.-19. augustil Pärnus ning andis uutele ja vanadele kogukonna liikmetele võimaluse tulla kokku, vahetada kogemusi, saada uusi tutvusi ning kujundada eTwinningu miniprojekt. Selle aasta suvekool oli inspireeritud eTwinningu 2024/2025 õppeaasta teemast “Kodanikuharidus: tähistame seda, mis meid ühendab!” ja pühendatud eTwinningu 20. tegutsemisaastale….
Tauno Tuisk: enne uut EIS-i tuleb küsida, mida me hindame
Avalik arutelu eksamite infosüsteemi töökindluse üle ja võimaliku uue infosüsteemi arendamise osas kipub varjutama sootuks sisulisema küsimuse, et mida ja kuidas me soovime Eesti hariduses hinnata, kirjutab Tauno Tuisk.