Kuu aega tagasi 12.08.2022 toimus Paides Arvamusfestival, kus viidi Sotsiaalminsiteeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ning Haridus- ja Noorteameti eestvedamisel läbi arutelu “Kas noore toetamine on kuuma kartuli mäng?”
Arutelu fookuseks oli noor tervikuna koos oma erinevate eluvaldkondadega, kes võib vajada väga mitmekülgset tuge. Noorteni jõudmine või nende vajadustest lähtuva sobiva toe pakkumine võib olla keeruline. Arutleti, kas noore toetamine on nagu kuuma kartuli mäng või saab veelgi teadlikumalt võrgustiku ja koostöö kaudu toetada noori nii, et see oleks päriselt noorest lähtuv. Arutelu eesmärgiks oli koguda mõtteid nii noortelt kui spetsialistidelt, arutelu tulemusel kogutud sisendit kasutatakse ka valdkondadeülese NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudeli arendamiseks.
Arutelul jagasid oma mõtteid tuge vajavate noorte toetamisest ja valdkondadeülese koostöö vajadusest noortega töötavad eskperdid: Kristiine Vahtramäe (Lapsevanemate Liidu juhatuse esimees, Tallinna Pääsküla Kooli huvijuht ja õpetaja ning kolme lapse ema ja kolme lapse vanaema), Merilin Rooba STEP-programmi nõustaja), Anna-Liisa Delgado (Pärnu Haigla sotsiaalravi teenuse juhataja (Pärnumaa laste ja noorte vaimse tervise keskus ja sotsiaalse rehabilitatsiooni üksus), Triin Mäger (Noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorraldaja, Pärnu mobiilse noorsootöö koordinaator) ja Ege Vonbret (Kehtna lastekaitse spetsialist. Arutelu suunasid Kelli Ilisson (Sotsiaalministeerium, tööhõive osakonna nõunik (noorte tööhõive)) ja Heidi Paabort (Sotsiaalkindlustusamet Noortegarantii nõunik, Tartu Ülikool, sotsioloogia doktorant). Arutelule kaasati osalejate hulgast noorte vaate esindamiseks Grete. Grete kirjeldas ennast aktiivse noorena, kes juhib taskuhäälinguid ja tegeleb Tartus vaimse tervise klubiga, et pakkuda noortele mitmekülgseid, tasuta ja põnevaid tegevusi.
Arutelu esimeses pooles tõid noortega töötavad eksperdid välja peamised väärtused, milles nad oma töös tuginevad:nende jaoks on kõige olulisem noor inimene ise koos oma huvide, soovide ja vajadustega. Oluliseks peeti inimese väärtustamist (sh seda, et inimene seda ka ise tunneks) ning seda, et teda aktsepteeritakse sildistamiseta. Me vajame nii indiviidi kui ühiskonna tasandilt vaadates terveid inimesi, vaimse tervise teemadega tegelemine on siinjuures väga oluline. Nii noore kui temaga töötava spetsialisti vaimne tervis peab olema toetatud, vajadusel tuleb leida ressursse näiteks noore teraapiasse suunamiseks vms. Arutelul toodi välja, et noored on väga erinevad ning nende toetamiseks ei piisa ühest eksperdist, vaja on võrgustikutööd.
Noored vajavad, et oleks keegi, kes nad päriselt ära kuulaks. Vahel puudub noortel inimene, kes nad lihtsalt ära kuulaks ning see on hea võimalus eksperdil saada noorega kontakt. Positiivse näitena toodi arutelul välja, et noorte kuulamisel võib selguda väga lahedaid ideid, oluline on nende kaasamine.
Kõik eksperdid olid ühel meelel, et noore sujuval toetamisel esineb nn “kuuma kartuli mäng”, kus noor justkui hüpleb oma väljakutsetega erinevate ekspertide vahel ja ei pruugi endale vajalikku tuge saada. Kui noore liikumist erinevate ekspertide vahel ei toetata, võib ta sattuda nii-öelda süsteemide vahele. Näiteks toodi välja, et probleemiks on ametnike vahetumine. Ennetustöö ja võrgustiku loomisel teatakse inimesi, aga nende vahetumine on sage. Eelnevast tulenevalt tuleb leida uued inimesed, kellega teemasid arutada, vahel ei jõuta õigete inimesteni. Noore jaoks tähendab see ootele jäämist, ent tal on vaja kohe oma probleem lahendada. Näidetena toodi välja “kuuma kartuli mängu” avaldumine koostöös psühholoogiga, kus võib tekkida olukord, et noort pole kellegi üle anda. Juhul, kui noorele leitakse uus tuge pakkuv ekspert, siis ta peab oma lugu pidevalt uuesti jutustama. Noore suunamiseks teise spetsialisti juurde võib olla vajadus, kui noort toetaval spetsialistil pole pädevusi kindla probleemi lahendamiseks (kuskilt jookseb tema pädevuste piir). Samas toodi välja, et kui noort polegi kuskile suunata, siis on noore jaoks võetud tavapärasest rohkem aega. Aeg on oluline ressurss, mida investeerides asjad sageli sujuvad.
Kuidas ja miks tekivad takistused?
Ekspertide arutelust selgus, et kohati on “kuuma kartuli mäng” vajalik sellest vaatest, et noortel on vaja oma muredele lahenduse leidmiseks mitme täiskasvanu tuge. Samas toodi välja, et see osa, kus noor justkui hüpleb erinevate ekspertide vahel, tekib ühiskonnas seetõttu, et meil pole aega. Näiteks mõne noore puhul võib juhtuda, et erinevad eksperdid on noore elus olemas, aga keegi tegelikkuses pole talle toeks. “Kuuma kartuli mäng” võib tekkida olukorras, kus noort toetab ainult üks spetsialist, kellel on oht läbi põleda. Noor suunatakse enda hoidmiseks järgmise inimese poole või tekib see vajadus tulenevalt inimese töölt lahkumisest. Noote vaatest on välja toodud, et neid ärritab, kui neid toetanud ekspert läheb ära- nad ei jaksa suhet üles ehitada ja see tekitab vahel nn süsteemi vastu fustratsiooni. Eelneva ärahoidmiseks toodigi arutelul välja, et noore toetamiseks on vaja tervet küla, toetamine ei saa üldiselt baseeruda ühel eksperil.
Samas selgus, et üks oluline märksõna on noore jaoks turvalisus ning usaldusliku isiku olemasolu. Arutelul toodi välja, et noorsootöötajana on hea olla usaldusisik, vahelüli erinevate spetsialistide vahel. Juhul, kui võrgustikutöö ei toimi, siis nooroostöötaja saab vajadusel käia noorega kaasas. Noorsootöötajal pole kõikide probleemide lahendamiseks ressursse ja pädevusi, aga ta saab toetada noort nende spetsialistide vahel liikumisel. Noore vaatest on väga oluline turvatunde tekitamine ja hoidmine, mistõttu tuleb väga hästi läbi mõelda, kuidas noore liikumine ühe spetsialisti juurest teise juurde toimub-see peab olema sujuv ja toetatud. Noore jaoks on kõige tähtsam see, kui ta leiab endale inimese, keda ta suudab usaldada sh vajadusel öelda, et asjad on halvasti. Kui usaldusisik kaob, siis noorel ei pruugi olla tahtmist või julgust kuskile edasi minna ja edasi tegutseda.
Arutelul käsitleti ka lapsevanemate osa “kuuma kartuli mängus”. Selgus, et ka lapsevanemad satuvad sageli olukorda, kus nad soovivad oma last aidata, aga ei oska selleks kuskile pöörduda. Kui vanem on noore toetamiseks valmis, siis tavaliselt pöördub ta endale turvalise inimese juurde nagu näiteks keegi koolist või noortekeskusest. Soovitakse, et eelnevad spetsialistid aitaksid lapsevanemat lapseni jõudmisel ja tema toetamisel. Lapsevanemate teema käsitluses toodi samuti sisse vaimse tervise ja turvatunde olulisus. Näiteks võib lapse turvatunne suhtluses vanemaga saada kannatada neile seatud ootustest.
Paneeldiskusioonis arutleti selle üle, mis on ekspertide jaoks võrgustikutöö ning kus on selles noore koht. Leiti, et võrgustikutöö on koostöö täiskasvanute vahel koos noorega noore jõustamiseks ja tema elus ettetulevate takistuste lahendamiseks. Võrgustikutöö võiks olla eesmärgipärane ja sellel võiks olla kindel roll ja struktuur, kus kõik teavad miks nad seal koos käivad. Võrgustikus on keskne koht noorel ning seal peab olema võimalikult palju arvestatud noore vajadusi ja soove. Näiteks toodi hea praktikana välja see, et noore ise valib võrgustikust ühe nn turvaisiku, kes saab noort totada ja aidata. Keerulisema poolena toodi välja asjaolu, et see inimene, kelle noor ja tema vanem soovivad toetuda ei pruugi omada vastavat ressurssi. Vahel juhtub, et osalised suunatakse pöörduma järgmise inimese poole, mille pinnalt võib saada usaldus rikutud. Eelnev võib olla omakorda probleemide allikas.
Paneelile järgnes laudkondade arutelu, kus iga laudkond sai endale ühe näitel põhineva loo, millele tuli grupiga leida vastavalt ettenatud “mõttemütsile” lahendus.
Laudkondade aruteludest:
Esimene laudkond arutles Angelika lugu “mõttemütsi aeg” alusel.
1. lugu: Angelika on 17-aastane ja elab koos emaga kahetoalises korteris Koplis. Angelikal on ka poissõber, kes käib vahepeal Soomes tööl. Angelika on lõpetanud põhikooli ning võttis pärast seda aastaks aja maha.
Sel sügisel, nädala pärast, on tal plaanis alustada ametikoolis kokaõpinguid. Angelika tunneb, et tema elu seni on olnud üksik, poolõe ja -vennaga ta ei suhtle. Paar aastat tagasi juhtus Angelika emal õnnetus ning nüüd on talle määratud 100% töövõimetus. Angelika ja tema ema elavad pigem majanduslikult kehvasti. Nende ainsad sissetulekud on ema puude ja töövõimetoetus. 7.–8. klassis oli Angelikal palju konflikte õpetajate ja oma klassikaaslastega
Lahendus: Lahenduse pakkumisel lähtuti sellest, et on kiire. Sellisel juhul leiti, et Angeelikal on varasemast kontakt noorsootöötajaga, kes võiks teda toetada kooli tagasi minemisel. See tähendab, et noorsootöötaja aitab tal luua koolis kellegagi kontakti, et ta sooviks kooli tagasi minna ja leiaks endale seal väljundi. Lisaks kiirele lahendusele toodi välja, et Angeelikat võiks kaasata rahvusvahelistesse projektidesse, keelekursustele ja toetada teda eesmärkide paikapanemisel.
Teine laudkond arutles Anita lugu “mõttemütsi turvalisus” alusel.
2. lugu: Anita on 22-aastane ja elab elukaaslasega väikelinnas. Anital jäi põhikool koolikiusamise ja ärevushäirete tõttu lõpetamata. Paar aastat tagasi läks ta õppima puhastusteenindajaks, mis on põhihariduse nõudeta õppekava. Ta jõudis enne koroonapandeemiat ka paaris hotellis tööd teha, kuid Koroona ajal koondati tema koht hotellis ning sellest ajast peale on ta kaks aastat kodune olnud.
Lahendus: Lahenduse pakkumisel lähtuti Anita soovist omandada haridus ja leida töö ning sellest, et tema jaoks on suhted olulised. Anitaga usaldusliku suhte loomisel nähti suurt potentsiaali professionaalsel noorsootöötajal. Usaldusisik võiks suunata Anitat põhihariduse lõpetamisele ja näiteks lisada talle nähtavale kohale mõni talle sobiv töökuulutus. Lisaks toodi Anita toetamisel olulisena välja seda, et teda toetavad spetsialistid teeksid omavahel koostööd niipalju, kui nende ametist tulenevalt on võimalik ja arvestades usaldusliku suhte säilimist. Noore toetamisel tuleb tähelepanu all hoida tema varasemat taustalugu ja kogemusi, mille pinnalt võib avalduda ärevushäire jms.
Kolmas laudkond arutles Ivani lugu “mõttemüts enesehoid” alusel.
3. lugu: Ivan on 28-aastane ja elab suurlinnas koos ema ja noorema õega kolmetoalises korteris, suhtleb vene keeles. Emaga on suhted keerulised. Ivan elas paar aastat Saksamaal. Seal olles tabas teda trauma, mistõttu on ta 100% töövõimetu. Peale traumat Saksamaal naasemist on Ivan vaevelnud depressiooni küüsis ja tunnistab, et tal on suured sõltuvusprobleemid ravimitega. Ivan veedab enamiku päevadest kodus ja häkib arvutis, mängib arvutimänge või kirjutab koodi. Ta püüab leida endale motivatsiooni, mida pole leidnud. Samas pakub huvi fotograafia.
Lahendus: Laudkonnas toodi välja, et kuna Ivanil on pikalt nn süsteemis sees olnud, siis lahendus võib seisneda selles, kui tema ema võtab asja nn enda kätte. Viies noor omavalitsusse on võimalik saada Ivaline tugiisik ja kogemusnõustaja. Lisaks tasub tuvastada tema huvid ning nendes osalemise kaudu võib leida talle usaldusisiku. Usaldusisik võib toetada Ivani nn koduseinte vahelt välja tulema.
Neljas laudkond arutles Ivari lugu “mõttemüts usaldusisik” alusel.
4. lugu: Ivar elab üksi sotsiaalkorteris. Tema vanemad elavad mõlemad välismaal ja osalevad Ivari elus aeg-ajalt, kaugelt. Ta pole nendega mitu aastat kohtunud. Ivar elas väga raskelt üle vanemate lahutust ja sattus sellest pikaaegsesse sügavasse depressiooni. Ivar on väga introvertne noormees, kes endast rääkida pigem ei armasta ja küsimuse peale vastab, et temaga on kõik hästi. Hetkel otsib Ivar aktiivselt tööd. Ivar elab tervislikult, käib jalutamas ja jooksmas. Kuna teiste noorte hilisõhtune lärmakas käitumine häirib teda, pelgab ta lähenevat pimedat sügisperioodi.
Lahendus: Laudkonna arutelul lähtuti sellest, et Ivar on vanemate lahutuse ja kolimise käigus olnud kontaktis lastekaitse töötajaga. Ivari loos nähti olulist rolli usaldusisikul, kes toetaks teda erinevate eluetappide üleminekutel, et noor saaks ennast teostada. Näiteks toetaks usaldusisik teda töö leidmisel või suunaks uuesti ametikooli kandideerima, kuhu ta esimesel korral ei saanud. Laudkonna arutelus toodid välja, et introvertsel inimesel võib olla keeruline just esimest sammu teha ning sellest võib tema puhul juba palju abi olla.
Arutleudest jäi olulise mõttena kõlama inimestevahelise koostöö vajadus nii spetsialistide kui noorega. Lisaks eelnevale toodi olulisena välja turvalisuse vajadus, mida “kuuma kartuli mäng” ei soosi ning seda on vaja hakata “jahutama”. Arutelult võeti kaasa mõte, et noort toetav võrgustik ei pea olema lai ning vahel piisab ühest imelisest inimesest. Oluliseks peeti noore eesmärkide ja soovide ära kuulamist ning vajadusel noore toetamist leidmaks seda, mis paneb tema silma särama ja teda motiveeriks.
Arutelust toodi positiivsena välja asjaolu, et leidub spetsialiste, kes päriselt soovivad noort lahenduste leidmisel toetada ning olulisena toodi välja ka nende enesehoiu teema.
Arutelu toimus Euroopa noorteaasta tegevuste raames. Loe lähemalt https://europa.eu/youth/year-of-youth_et.
Noorteala tegevust korraldab noorteinfoportaal Teeviit ning Haridus- ja Noorteamet Euroopa noorte aasta raames. Tegevus on rahastatud Euroopa Liidu vahenditest.