Artikli autorid: Kadi Laaneots, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuht
Tulevikustsenaariumite ja noortevaldkonna arengute üle arutlevad Evely Pajula (Valdeku noortekeskuse laste- ja noortetöö juht), Laineli Parrest (Viljandi kunstikooli direktor, Eesti Kunstikoolide Liidu juhatuse liige) ja Artjom Jaskevitš (Viljandi linna noor). Arutelu modereerib Gethe Kooli (Keila noortekeskuse juhataja, Eesti Avatud Noortekeskuste ühenduse juhatuse aseesimees).
Arutelu põhineb noortevaldkonna tulevikustsenaariumite uuringul, millega kaardistati Eesti noortevaldkonna potentsiaalsed riskid ja nendest tulenevad arengusuunad aastaks 2030. Nelja stsenaarium puhul (“Eesti utoopia”, “Uhhuu-ahhaa”, “Noored sõltuvad õhinapõhisusest” ning “Nähtamatud noored”) tuuakse välja tingimused stsenaariumite realiseerumiseks – on meie kätes, kas ja milline stsenaarium päriselt reaalsuseks saab.
Viimase kümne aasta noortevaldkonna arengutele mõeldes on osalejatel hea tõdeda, et valdkond on palju arenenud, juurde on tulnud professionaalset mõtestamist, pädevusi ning ka valdkonna spetsialistide isiklikku huvi areneda ja oma arengu eest vastutada. Ühtselt valmistavad aga nördimust valdkonna murekohad, mida kõik on juba pikka aega tundnud ja teadnud, kuid millega ei tegeleta. Vastutus on kõigil ja kõik peavad sellest ka ühtselt aru saama, ainult nii saab toimuda valdkonna areng ja parendamine.
Lisaks tuleb arutellu noorte elus kolmanda koha olulisus (esimene – kodu, teine – kool, kolmas – noor ise valib), tutvustatakse noorte mõtteid teemal, kui nende meelispaikka ei oleks, arutletakse katuseorganisatsioonide vajalikkuse ja nende võimestamise üle ning analüüsitakse ka Chat GPT vastust küsimusele, et kes ikkagi vastutab noortevaldkonna heaolu ja arengu eest.
Arutelu lõpus pakub Laineli välja ka idee, kuidas noortevaldkonna tulevikustsenaariumite uuringu sisu viia veel rohkem iga noortevaldkonna töötaja ja inimeseni.
Noortevaldkonna tulevik sõltub meist kõigist. Mõnusat vaatamist ja kuulamist!