Noortekesksusele on rahvusvahelises noorsootöö- ja terviseedendamise alases kirjanduses palju tähelepanu pööratud, ent noortekesksust ei ole Eesti noortevaldkonnas seni üheselt defineeritud. Noortekeskse käsitlusviisi teaduspõhine selgitamine on aga eelduseks noortekeskse lähenemise arendamiseks.
Selles blogipostituses tutvustame rahvusvahelise teaduskirjanduse põhjal noortekeskse lähenemise põhikomponente.
Noorte õiguste järgimine
See tähendab, et igale noorele on garanteeritud võõrandamatud õigused, mida tuleb järgida ka neile pakutavates tegevustes ja teenustes.
- Noortega töötavad spetsialistid peavad tundma ka noorte õigusi, mille järgimiseks igapäevatöös pakuvad tuge erinevad käitumis- ja tegutsemisjuhised ning kutse-eetika koodeksid.
- Noortele tegevusi ja teenuseid korraldavad spetsialistid saavad juhtida ka teiste noortega tegelevate osapoolte tähelepanu noorte õigustele.
Tegelik osalus
Noortekeskse lähenemise kõige enam kirjeldatud ja esile toodud komponendiks on noorte tegelik osalus.
Noorte tegelik osalus tähendab noorte võimalusi saada informatsiooni, olla konsulteeritud, avaldada arvamust, olla ära kuulatud ning saada tagasisidet oma arvamusele. Eriti oluline on see noorte endi elu puudutavates otsustes. Osalusvõimaluste rakendamiseks on vajalik suurendada noorte usaldust nende arvamuse väärtustamise kaudu ning motiveerida neid oma arvamust kujundama ja avaldama. Oluline on anda noortele järjepidevalt läbimõeldud tagasisidet nende arvamuse arvestamise ja mittearvestamise kohta.
Miks on see oluline?
- Noorte omavahelise koostöö innustamine võimaldab noortel saavutada oma arvamustele laiemat kõlapinda ning luua seeläbi ka võimalusi erinevate noorte suuremaks kaasatuseks. Lisaks võib see haarata kaasa ka vahetult tegevusse või teenusesse muidu mitte kaasatud noori. Oluline on ka koostöö teenuste ja tegevuste korraldamisega tegelevate täiskasvanute ning nendes osalevate noorte vahel, mis loob aluse usaldusliku suhte tekkimiseks.
- Vanusest, kultuurist, rahvusest, soost, tervisest ja muudest teguritest tulenevate erinevuste väärtustamine osaluse tagamisel annab võimaluse iga noore tegeliku osaluse võimaldamiseks ja toetamiseks ning rikastab tegevuste ja teenuste tulemuslikkust.
- Kuigi dominantset enamuse arvamust jagavad noored on paremini nähtavad ja kuuldavad on noorte tegeliku osaluse tagamiseks oluline mõista ja arvestada ka seisukohti, mida jagavad vaid üksikud noored. See vähendab takistusi kõigi noorte osalusele, vähendab ebavõrdse kohtlemise ja kõrvalejäämise riski ning võimaldab avada noorte loovat potentsiaali.
Noorte respekteerimine
Kui tegevustes ja teenustes osalevad noored tajuvad, et nende väärikust austatakse nendega töötavate spetsialistide poolt, siis mõjutab see tugevalt ka noorte kaasatuks jäämist ning tegevuste ja teenuste tulemuslikkust.
Vastastikune usaldus, argumenteeritud mõttevahetused, noorte taustaolusid ja väärtusi arvestav lugupidav suhtumine loob aluse noore enesekindluse ja enesemääratluse suurenemiseks. Lisaks kujundab see valmisolekut võtta vastutust enda ja ümbritseva keskkonna positiivse arengu eest.
- Noorte tugevuste toetamine käsitleb iga noort väärtusliku ja loova isiksusena, kelle kogemusi, andeid, oskuseid, võimekusi ja teisi ressursse arvesse võttes saab toetada noorte positiivset arengut. Noorte julgustamine omaenda kogemuste kriitilisele mõtestamisele aitab noorel endal kaardistada oma arenguvajadusi.
- Positiivsed suhted tegevustes ja teenustes osalevate noorte ning neid korraldavate spetsialistide vahel annavad noortele kindlustunde ja võimaldavad neil tunda end aktsepteerituna ja see omakorda suurendab noorte huvi olla kaasatud.
- Noorte vajadusi märgata oskavad meisterlikud spetsialistid kulutavad noortele piisavalt aega ja võimendavad seeläbi nende enesejuhtimise oskust ning toetavad noorte algatusvõimekust. Oluline on ka, et spetsialistide meisterlikkus väljenduks ka noorte privaatsuse ja konfidentsiaalsuse tagamises igapäevase töö käigus.
Noorte väärtuste teadvustamine
Noortekeskse lähenemise üks võtmekohti on noortele täisväärtusliku elu toetamine. Selleks on oluline noort toetada tema mina-pildi ja identiteedi mõistmisel. See aitab noorel mõtestada, kes ta on ja mis on tema jaoks elus oluline. Samuti on sellest abi mõistmaks, mis takistab noort oluliste elumuutuste poole püüdlemisel.
- Noorte väärtuste ja hoiakute teadvustamist saab tegevuste ja teenuste kaudu toetada. Need peavad andma võimaluse analüüsida usaldusväärses õhkkonnas kriitiliselt enda ja ühiskonna väärtusi ning seostada neid igapäevaeluga.
Loe samal teemal edasi – eelmises blogipostituses analüüsisime lähemalt, milliseid väärtusi noored kõige olulisemaks peavad.
Jõustav keskkond
Teenuste ja tegevuste mõju suurendab toetav keskkond ja noorte jõustamine. Noortele pakutavate teenuste ja tegevuste kontekst, keskkond ning korraldusviis saavad suurendada noore usaldust, eneseusku ning mõjutada seeläbi teenuste mõju. Võimestamisele keskenduv vaade hõlmab noore mitmetahulist kaasatust muutuse saavutamisesse ning ühiskonna, lähema kogukonna aga ka iseenda isiksuse tasandi muutuste elluviijaks ja muutjaks olemist.
- Noorte veendumus ja kindlustunne, et neil on võimalik kontrollida neid ümbritsevat keskkonda neile pakutavate teenuste ja tegevustega seotud valdkondades suurendab nende valdkondade tegevuste ja teenuste mõju noore heaolu tajule ja käitumismustritele. Jõustamise eelduseks on kontrolli omamise taju ja selle rakendamise ning juhtrolli võtmise võimalused.
- Noorte kogemused praktilistes tegevustes ja teenustes osalemisest peavad väljenduma nii, et noored tunneks nendega arvestamist ja ausstamist. Praktilistes tegevustes peavad noored saama võimalusi olla muutuste loojateks ja elluviijateks. Praktika peab püüdlema mõjususe ja tulemuslikkuse poole nii, et noored tajuks seda positiivse jõustava kogemusena.
Teaduskirjanduse analüüsi tulemused on sisendiks noortekesksuse uurimiseks läbi viidavas noorsootöös, kus analüüsitakse nii noorte endi, noorsootöötajate, ametnike ja noorsootöö spetsialistide kogemusi ning arusaamu noortekesksusest.
Selle blogipostituse aluseks on Tartu Ülikooli Narva kolledži noorsootöö õppejõudude meeskonna (Maria Žuravljova, Kaur Kötsi, Anne Kivimäe, Andu Rämmer) poolt Euroopa Sotsiaalfondi toel noortekesksel lähenemisel põhineva kohaliku tasandi noorsootöö korralduse uuendusliku mudeli väljaarendamiseks tehtav uurimistöö.