Noorteseire aastaraamatu 2019/2020 esimene peatükk keskendub noorte subjektiivsele heaolule ja toimevõimekusele. Noorsootöötaja jaoks pakub see tekst kasulikku tuge oma edaspidise tööpraktika ülesehitamisel. Noortevaldkonna ekspert Marit Kannelmäe-Geerts vaatles noorte heaolu teemat lähemalt ning uuris, milliseid võimalusi pakub noorsootöö noorte toimevõimekuse toetamisel.
- Noorte hinnang oma elu puudutavates küsimustes ei ühti alati tema lähikeskkonda kuuluvate täiskasvanute hinnanguga.
- Noorte enesetunne ja rahulolu on seotud sellega, kuidas täiskasvanud neist hoolivad, nende arvamuste ja õigustega arvestavad.
- Tähtis on pöörata tähelepanu sotsiaalsete oskuste õpetamisele. Tõhusalt saab see toimuda kooli ja noorsootöö koostöös.
Heaolu ehk elukvaliteet hõlmab endas nii materiaalseid hüvesid, tervist, sotsiaalset sidusust, kodanikuaktiivsust, turvalisust, haritust kui ka eluga rahulolu, on keeruline nähtus, mille tähendust mõistame ehk kõige paremini siis, kui kaasame selle hindamisse ka noori. Noorsootöö valdkonnas tegutsevatele inimestele on juba tuttav tõdemus, et noorte hinnang oma elu puudutavates küsimustes ei ühti alati tema lähikeskkonda kuuluvate täiskasvanute hinnanguga. Seepärast peame alati küsima ka noortelt, et saada nende heaolust terviklik pilt.
Noore enda tunnetatud heaolu kõrval räägime lisaks sellisest mõistest nagu agentsus ehk toimevõimekus, mis kirjeldab, kui palju saab laps või noor ise oma elu mõjutada, vastutust võtta, eesmärke seada ja nende poole enda valitud viisil liikuda. Noorel peab olema võimalus mõjutada enda heaolu nii perekonnas, koolis, noorsootöös, sõprade ringis kui ka laiemalt ühiskonnas. Heaolu loomine on seotud aga kindla aja, koha ja inimeste ning inimsuhetega.
Kuidas tunnevad end Eesti noored?
Eesti noorte heaolust ja toimevõimekusest rääkides tekitab muret, et Eestis on 15% 12-aastaseid noori, kelle enesetunde hinnangutes on ülekaalus apaatsus, väsimus ja kurvameelsus. Neil noortel on keeruline olla nii kodus, koolis kui ka sõprade seltsis. Noorsootöötajale peaks see olema häirekellaks. Kes on need noored ja kuidas peame täna reageerima, et mured ei süveneks? Kas siis vanemate noorte hulgas on juba veelgi rohkem neid, kes enda heaolule niimoodi vaatavad? Just neile küsimustele peaksime noorsootöötajatena vastuseid otsima. Just meie, kuna selgub, et paljud nendest noortest tunnevad, et ei leia õpetajas või lapsevanemates seda, kes neid ära kuulaks. Noorsootöötajatel on seega võimalus olla see toetav täiskasvanu, keda noor toeks vajab.
Täiskasvanul on tähtis roll noore elus
Lapsed ja noored on alati täiskasvanutest sõltuvad. Noorte enesetunne ja rahulolu on seotud sellega, kuidas täiskasvanud neist hoolivad, nende arvamuste ja õigustega arvestavad. “Children’s Worlds”, 8-12. aastaste noorte subjektiivset heaolu kaardistanud uuring, näitab, et selles osalenud 12-aastastest noortest 28% nõustus täielikult, et täiskasvanud Eestis hoolivad lastest. Samas ei nõustunud 9% noortest üldse selle seisukohaga või nõustus vähesel määral. Eriti kriitilised olid end kurvapoolse ja apaatsena tundvad noored, kellest 26% ei usu eriti sellesse, et täiskasvanud neist hoolivad. Kodu, kooli ja sõprade suhtes kriitilistest 12-aastastest 42% ei nõustu üldse või nõustub vähesel määral, et Eesti täiskasvanud hoolivad lastest.
Hoolivus on otseselt seotud sellega, kuidas noored end tunnevad. Muutuvas maailmas, kus tulevikuoskused ja -teadmised on meile hetkel veel hoomamatud, on seda enam oluline toetada noorte enesekohaseid ja sotsiaalseid oskuseid, pakkuda neile turvatunnet ja mõistmist.
Noorsootöötaja saab noorte heaolu parandada
Tähtis on pöörata tähelepanu sellelegi, et meie õpetajatel oleksid pädevused sotsiaalsete oskuste õpetamisel, kuid siinjuures pakub võimalusi ka noorsootöö. Nii saab lisaks õpetajatele ka noorsootöötaja oma töös keskenduda veelgi enam noorte heaolule ning suhetele koolis. Hea näide koolikeskkonna ja noorsootöö koostööst on programm „Hooliv klass“, mille tulemused kinnitavad, et hoolivus on oskus, mida saab igapäevaselt koolikeskkonnas arendada nii õpetajate kui ka noorte seas. Suhtlemisoskus, kuulamine, teineteise märkamine, tunnete tundmise ja väljendamise oskused on miski, mis noorsootööga kaasas käivad ja mida me ehk liialt iseenesestmõistetavana võtame. Need oskused on kõige alus, millele tuleb rohkem tähelepanu pöörata, seda nii koolis kui ka kogukonnas laiemalt.
Tihti tunnevad just väiksemates koolides õppivad noored rohkem, et täiskasvanud neist hoolivad. Arusaadavalt on väiksemates klassides õpetajatel rohkem aega luua iga noorega usalduslik suhe. Iga noore märkamine ja temaga kontakti loomine on aga kõige alus. See on teadmine, mida programm “Hooliv klass” seitsme tegutsemisaasta jooksul on õpetajate ja noorsootöötajate praktikasse juurutanud.
Suuremates koolides ja suuremas kogukonnas on aga sama tähtis, et noortega töötavate spetsialistide rollid oleksid koostöiselt jaotatud ja et iga noor teaks, et tema elus on vähemalt üks täiskasvanu, kes tema käekäigust hoolib. Noorsootöötaja saab siinkohal taaskord võtta selles meeskonnas keskse rolli, olla noorele toeks, seista tema õiguste eest, kuulata ja vajadusel edasi suunata. See on roll, mida võtame liialt enesestmõistetavana ja millele liiga vähe tähelepanu pöörame.
Noorte toimevõimekusest rääkides ei tohi ka unustada, kui olulist rolli selles mängivad noorte osalust toetavad projektid (nt Erasmus+, Euroopa Solidaarsuskorpus, “Nopi üles”, jt) Need on algatused, mis annavad võimaluse noorte häälel kuuldud saada ja noortel öelda, mis nende heaolu tõstab ja mis vähendab. Noorte algatatud tegevused nende elu puudutavates olulistes teemades peavad olema iga noorsootöötaja prakikas üheks põhiliseks tööviisiks.
Kuidas mõjutab noorte heaolu vaimne tervis?
Vaimne tervis on heaolu seisund, kuid tähendab palju enamat kui pelgalt psüühika- ja käitumishäirete puudumine. Tänapäevased käsitlused tervisest (sh vaimsest tervisest) rõhutavad, et vaimne tervis on väga kompleksne ja dünaamiline ning seda ei tuleks käsitada ainuüksi heaolu seisundina, kuna vaimne tervis tähendab pigem pidevat kohanemist keskkonnateguritega.
Kohanemine ja valmisolek muutustega toime tulla on taaskord miski, millesse panustab igapäevaselt noorsootöös osalemine ja seal loodud õpikogemused.
Vaimne tervis on oluline teema kõikides elukaare etappides, sest täiskasvanu vaimsele tervisele pannakse alus lapse- ja noorukieas ning sealt alguse saanud mured võivad väljenduda või võimenduda täiskasvanueas.
Seetõttu on just lapse- ja teismeiga kriitilise tähtsusega eluetapid, kus arenevad mitmed toimetulekuks ja heaoluks vajalikud oskused, näiteks, nagu oskus ennast juhtida, emotsioonidega toime tulla ning suhelda. Mainitud oskuste õigeaegne või pidurdunud areng mõjutab otseselt nooruki edasiste arenguülesannete täitmist ja seeläbi nii noore praegust kui ka tema täiskasvanuea käitumist, tervist ning toimetulekut. Uuringute järgi kogeb ligikaudu 10–20% noortest vaimse tervise muresid, mis mõjutavad nii nende endi ja lähedaste heaolu kui ka majandust tervikuna.
Kuidas märgata vaimse tervise muredega noori?
Laste ja noorte emotsionaalseid raskusi panevad rohkem tähele lapsevanemad, kuna koolikeskkonnas võib olla õpetajatel neid keerulisem märgata. Mitmed mured ei pruugi aga kooli keskkonnas välja paista ning ilmnevad pigem vaba aja tegevuste jooksul. On noori, kelle perekond ei oma oskust või võimekust muresid märgata või nendest hoolida.
See kõik viitab sellele, et noorsootöötaja omab väga olulist kohta noorte vaimse tervise murede märkamisel ja peab seda enam teadma, kuidas mure korral toimida.
Kuidas olla toeks noortele, kellel on vaimse tervise mure? Mis rolli saab võtta noorsootöötaja ja millisel hetkel tuleb kasuks teadmistest, kuhu noort edasi suunata? Kui oluline on sellisel juhul olla koostöövõrgustikus vaimse tervise spetsialistidega?
Vaimsest tervisest ja ka suitsiidikäitumisest rääkimine on äärmiselt oluline, et vähendada nende häbimärgistatust ning suurendada abi ja toetuse võimaluste leidmist. Noorsootöö ja noorteinfo tegevused on väärtustlikeks võimalusteks teadmisi ja hoiakuid neil tundlikel teemadel suunata. Iga noorsootöötaja peab teadma, kuidas anda vaimse tervise esmaabi.
Teisalt on aga väga tähtis, mil moel nendest teemadest räägitakse ning millist infot, millises koguses ja millise emotsionaalse alatooniga jagatakse, et see ei mõjuks häbimärgistavalt või isegi provotseerivalt.
Nii on noorsootöötaja jaoks oluline läbi mõelda enda roll noorte aitamisel ja omada piisavalt teadmisi ning oskusi noore toetamisel.
Peaasi.ee koduleht ja seal pakutavad koolitused ning nõustamine on ühed lihtsamini kättesaadavamad esmased võimalused vaimse tervise toetamiseks.
Ka kiusamist peab märkama ja ennetama
Vaimse tervise ja riskikäitumise suhtest kõneldes on täiesti eraldi teema kiusamine. Eestis on leitud, et kiusamisel on seos tõsise psüühiliselt häiritud oleku ehk kehva vaimse tervise seisundiga, mida märgib subjektiivse psüühilise heaolu puudulikkus ja suurenenud lootusetuse tunne – vaimne tervis on sõltumata soost kehvem nii kiusajatel kui ka kiusatavatel.
Kiusamisega seotud teemad ja programmid on pigem alati suunatud lasteaedadele ja koolidele. Samas on ka noorsootöötajal kohustus mõelda läbi enda töö võimalused kiusamise ennetamisel ja selle vähendamisel, sest kiusamine võib toimuda nii kooliajal kui ka väljaspool kooli, internetis või silmast silma.
On teada, et positiivse vaimse tervise ja enesekohaste oskuste arendamine on üks võimalus, kuidas kiusamist vähendada. Tööriistad selleks on kõikide noorsootöötajate praktikas olemas. Ehk on siinkohal oluline teadvustada oma töö eesmärkide ja võimaluste analüüsimist ning sihikindlat mõtestamist.
See artikkel ja taskuhääling on loodud Dagmar Kutsari ja Kadri Soo „Noorteseire aastaraamatus 2019/2020“ ilmunud artikli „Eesti noorte subjektiivne heaolu ja toimevõimekus“ põhjal ning Eesti Noorsootöötajate Kogu ja Haridus- ja Noorteameti teadmusringluse suurendamise partnerluse raames .
Artikli esipildiks on kasutatud illustratsiooni Eesti Noorteühenduste Liidu projektist “Noorte [eel]arvamusfestival”. Sündmus toimus 4. juulil 2020 ning seal arutleti samuti noorte heaolu teemadel.
Allikad:
1. Eesti noorte subjektiivne heaolu ja toimevõimekus, Dagmar Kutsar Kadri Soo, Noorteseire aastaraamat 2019/2020
2. Noorte vaimne tervis, Merike Sisask Karin Streimann, Noorteseire aastaraamat 2019/2020
3. Vaimse tervise roheline raamat, Sotsiaalministeerium 2020