Ärevus on muutunud paljudele õpilastele sagedaseks kaaslaseks, väljendudes tihti ebameeldiva tundena, mis võib segada igapäevaelu. Lastel ilmneb ärevus sageli närvilisuse, füüsiliste kaebuste või seletamatu ohu tundena. Täiskasvanutena suudame tavaliselt ärevust paremini mõista ja juhtida, kuid lastele võib see olla keerulisem kogemus, eriti kui nad ei oska oma tundeid selgelt väljendada. Siin on mõned soovitused, kuidas lapsevanem saaks ärevusega last toetada.
1. Lapse ärevuse mõistmine ja ärakuulamine
Lapsevanemana võib olla keeruline aru saada, mis täpselt lapse ärevust põhjustab. Kui täiskasvanu on ise ärevust kogenud, võib tekkida kiusatus eeldada, et laps kogeb midagi sarnast. Kuid lapse ärevus võib olla väga isiklik ja erineda täiskasvanu omast. Selle asemel, et öelda lapsele „Ma tean, mis tunne see on,” võiks uurida: „Kuidas sinul see on?” Sellised küsimused aitavad lapsel oma kogemust paremini väljendada ja vanemal mõista, millistes olukordades ärevus tekib.
Soovitus lapsevanemale: Püüa teada saada, millised koolisituatsioonid tekitavad lapses ärevust. On see klassi ees vastamine, avalik esinemine või hoopis üldine koolikoormus? Kui vanem mõistab, mis on lapse ärevuse käivitajad, saab ta pakkuda talle tõhusamat tuge ja julgustust.
2. Füüsilised sümptomid ja nende märkamine
Ärevus võib lastel avalduda ka füüsiliste sümptomitena, näiteks kõhu- või peavaluna, eriti koolipäeva eel. Need sümptomid ei ole pelgalt kujuteldavad ja vajavad tähelepanu. Sageli on lastel raske oma muresid sõnadesse panna, mistõttu nad väljendavad neid kehaliselt. Oluline on, et lapsevanem ei alavääristaks füüsilisi sümptomeid, vaid püüaks mõista, mis nende taga peitub.
Soovitus lapsevanemale: Kui lapsel tekivad hommikuti kõhuvalud, võib see olla märk ärevusest või murest eelseisva päeva ees. Selle asemel, et küsida „Mis sul viga on?”, võiks proovida avatud küsimusi, mis annavad lapsele võimaluse oma tundeid jagada. Näiteks: „Kas on midagi, mis sind muretsema paneb?” või „Mis võiks aidata sul end paremini tunda?” Kui laps vastab, et tunneks end paremini koju jäädes, saab vanem suunata teda mõtlema, mis teeks koolipäeva kergemaks. Küsides näiteks „Kas on midagi, mis aitaks sul end koolis hästi tunda?”, saab laps aru, et tema tundeid võetakse tõsiselt ja koos otsitakse lahendusi, mis toetavad tema enesekindlust ja heaolu.
3. Emotsioonide äratundmine ja rahunemistehnikate õppimine
Ärevust tundvad lapsed vajavad tihti tuge oma emotsioonide juhtimisel. Rahunemistehnikad, nagu sügav hingamine ja visualiseerimine, on kasulikud vahendid, mis aitavad lapsel ärevusega toime tulla. Samuti on koolis ja kodus kasulik arendada lapse enesekindlust, et ta tunneks end erinevates olukordades paremini.
Soovitus lapsevanemale: Õpeta lapsele lihtsaid rahunemistehnikaid, mida ta saab kasutada, kui ärevus tunda annab. Näiteks teadlik sügav hingamine, viie meele harjutus või turvalise paiga ettekujutamine. Need võtted aitavad lapsel keerulistes olukordades rahulikumalt ja enesekindlamalt tegutseda.
4. Ärevusel on ka positiivne pool
Kuigi ärevust nähakse tihti negatiivsena, on sellel ka positiivne pool. Kerget ärevust võib kogeda ootusärevuse või elevusena, mis aitab lapsel olulisteks sündmusteks paremini keskenduda ja motiveerida teda pingutama. Kui lapse ärevus on muutumas takistavaks, tasub aga sekkuda, et vältida liigsest murest tulenevat kurnatust.
Soovitus lapsevanemale: Jälgi, kas lapse ärevus aitab tal pingutada või muutub see takistavaks. Kui lapsel on ootusärevus seoses esinemise või eksamiga, võib see olla loomulik ja isegi motiveeriv. Kui aga ärevus hakkab igapäevaelu segama, tuleks kaaluda toetavaid samme.
5. Professionaalse abi kaalumine
Kui lapse ärevus püsib vaatamata kodusest ja kooli toest või segab igapäevaelu, võib olla aeg otsida professionaalset abi. Rajaleidja ja laste vaimse tervise spetsialistid pakuvad tuge ning annavad nõu, et leida sobiv lahendus. Koos spetsialistiga on võimalik vähendada ärevuse negatiivset mõju ja tagada lapse rahulolu pakkuv toimetulek.
Soovitus lapsevanemale: Kui lapse ärevus muutub püsivaks ja takistab tema toimetulekut koolis, kodus või sõprussuhetes, võta ühendust spetsialistiga. Varajane sekkumine võib ära hoida suuremad probleemid hiljem.
Autor: Endla Lõkova, Harno Rajaleidja psühholoog. Foto: Pexels
Loe veel soovitusi Harno blogist märksõna "Rajaleidja" alt.