Viimase kümne aasta jooksul on Rajaleidja olnud oluline tugi tuhandetele Eesti lastele ja noortele ning partner lapsevanematele ja koolidele, pakkudes tugiteenuseid haridusliku erivajadusega laste toetamisel, sealhulgas sotsiaalpedagoogi, psühholoogi, eripedagoogi ja logopeedi abi. Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja keskusel on sel sügisel mitu uudist.
Search Results for: rajaleidja
Rajaleidja 10 – kvaliteetne nõustamine igas Eesti piirkonnas seab esikohale lapse heaolu
Artikkel ilmus esmakordselt Õpetajate Lehes 22. märtsil 2024. Milline on olnud Rajaleidja panus haridussüsteemi, millist tuge pakub Rajaleidja haridusasutusele, lapsevanemale ja kohalikule omavalitsusele ning millised on Rajaleidja tulevikusihid, sellest rääkisime koos Rajaleidja endiste ja praeguste töötajate ning heade partneritega. „Nõustamisteenused olid tegelikult olemas ka enne 2014. aastat, aga kaootiliselt. Oli olemas küll Euroopa Sotsiaalfondi rahastus,…
Ettelugemine on lihtsaim viis toetada lapse arengut
Lapsele ettelugemist peetakse üheks kõige mõjusamaks tegevuseks, mis toetab varast keelelist arengut ja mõtlemisvõimet. Uuringud kinnitavad, et juba imikueas alustatud ettelugemine parandab lapse tähelepanuvõimet ja loob eeldused hilisemaks lugemisosavuseks.
Tänases infoküllases keskkonnas, kus lapse tähelepanu hajutab pidev ekraanide, lühivideote ja helklippide vaheldumine, on ettelugemine üks väheseid viise õpetada keskendumist ja süvenemist ning parandada koosolemise kvaliteeti. See on aeg, mil laps õpib kuulama, kaasa mõtlema ja usaldama.
Jaak Raie: Iga Harno kaudu panustatud euro toob Eestisse kuni kümme tagasi
Haridus- ja noorteamet (Harno) on Eesti riigi asutus, kuid selle rahastusmudel on erandlik. Kui enamik asutusi sõltub peamiselt riigieelarvest, siis Harno eelarvesse tuleb 2026. aastaks ligi 90 protsenti Euroopa Liidu ja teiste välispartnerite rahast. Riigi osa piirdub umbes kümnendikuga, kirjutab Harno peadirektor Jaak Raie.
Noorte hääl peab jõudma otsusteni
Kui noorte arvamus jõuab otsusteni, muutuvad poliitikad täpsemaks ja usaldus riigi vastu tugevamaks. Eestis on noortevolikogusid ja erinevaid osalusvorme juba olemas, kuid nende mõju on ebaühtlane. Mõnes vallas on noortevolikogu väga aktiivne, mõnes tagasihoidlik. Meie väljakutse on hoolitseda, et noortelt saabuks ettepanekuid ja et need jõuaksid ka otsusteni, kirjutab Liia Kass, Harno noorteosalusprogrammi projektijuht.
Kuidas ära tunda, et lapse rahutuse taga on midagi enamat kui koolistress?
Kooliaasta algus on põnev ja ootusi täis, kuid see võib tuua kaasa ka ärevust ja segadust. Mõni laps kohaneb uute õpetajate, klassikaaslaste ja rutiinidega kiiresti, mõnel võtab see aega. Kohanemine uue koolirütmiga võib olla lastele keeruline, ent vahel on rahutuse või ärevuse taga sügavamad kogemused, mis vajavad täiskasvanu mõistmist.
Kuidas õpetada last õppima ja õppimisest rõõmu tundma?
Kohe on käes kooliaeg! Iga vanem soovib, et tema lapse koolitee kulgeks rõõmsalt, rahulikult ja edukalt. Et see tõesti nii läheks, on lapsele kooliteel tähtis oma vanemate tugi ja abi. Oskus koolis õppida ei ole kaasasündinud, vaid areneb elu jooksul. Ühest küljest tähendab see, et pole olemas «halbu õppijaid», sest igaüks meist saab oma õppimisoskust arendada, oma aju parimal võimalikul viisil kasutama õppida. Teisalt tähendab see ka, et me ei saa eeldada, et laps oma õppimise korraldamisega kodus kohe alguses üksi hakkama saaks.
Kuidas aidata lapsel eksamiteks valmistuda?
Eksamiperiood võib olla lapsele ja kogu perele keeruline aeg. Laps tunneb survet ja vanem tahaks aidata, kuid sageli tekib küsimus – kui palju sekkuda, et toetusest ei saaks lisapinge?
Mõõdukas eksamipinge on loomulik ja võib isegi kasulik olla, aidates keskendumist parandada ja motivatsiooni tõsta. Probleem tekib siis, kui ärevus muutub nii suureks, et see hakkab õppimist ja sooritust segama. Seetõttu on oluline aidata lapsel leida tasakaal süsteemse ettevalmistuse, puhkamise ja enesekindluse vahel.
Miks lapsele ettelugemine on midagi olulisemat kui lihtsalt tore traditsioon?
Ettelugemine oma lapsele on üks väärtuslikumaid tegevusi, mida vanemana teha saate. See pole mitte ainult armas traditsioon ja tore õhtune tegevus, vaid ka suurepärane investeering lapse arengusse ja tulevikku.
Mida teha, kui laps tunneb ärevust ja närvilisust kooli ees?
Ärevus on muutunud paljudele õpilastele sagedaseks kaaslaseks, väljendudes tihti ebameeldiva tundena, mis võib segada igapäevaelu. Lastel ilmneb ärevus sageli närvilisuse, füüsiliste kaebuste või seletamatu ohu tundena. Täiskasvanutena suudame tavaliselt ärevust paremini mõista ja juhtida, kuid lastele võib see olla keerulisem kogemus, eriti kui nad ei oska oma tundeid selgelt väljendada. Siin on mõned soovitused, kuidas lapsevanem saaks ärevusega last toetada.