Liigu sisu juurde
Menu
Haridus- ja Noorteameti blogi
  • Esileht
  • Haridus
    • Haridus
    • Ettevõtlus- ja karjääriõpe
    • Stipendiumid
    • Õpetajaamet
  • Noored
    • Noorteseire
  • Rajaleidja
  • IT ja inseneeria
    • Diginurk
    • Digiõppematerjalid
Haridus- ja Noorteameti blogi
Silver Heinsar
1. apr. 202125. märts 2025

3 ja pool küsimust Kristjan Jaagu stipendiaadile

Silver Heinsar on 2020 aasta Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiaat. Silver alustas doktoriõpinguid aasta varem, 2019 aastal Queenslandi Ülikoolis, Austraalias.  Tema õppesuunaks välisülikoolis on tervis “Doctor of Philosophy” õppekaval. Silver on omandanud Tartu Ülikooli arstikraadi.  

Millisele probleemile otsid uurimustöös lahendust ja millist kasu näed ühiskonnale?

Minu uurimustöö tegeleb kõige raskemate südamehaigete – nn kardiogeenses šokis patisentide viimase õlekõrre ehk mehaanilise vereringeseadme ECMO (ing kl extracorporeal membrane oxygenation) täiustamisegs. Kardiogeense šoki suremus on hetkel väga kõrge, iga teine patsient sureb ning see statistika pole palju muutunud viimase 20 aasta jooksul. Moodsad ravimeetodid (sh ECMO) võimaldavad patsiendi südametegevuse täielikult asendada, ent on kahjuks veel lapsekingades – tegu on väga invasiivse ravimeetodiga, st olenemata heast raviefektist on tüsistuste (verejooks, infektsioonid, organkahjustus) sagedus lubamatult kõrge. Siin, Austraalias, on võimalik selliseid raivmeetodeid multidistsiplinaarse meeskonna abil oluliselt täiendada ja testida – seda teemegi. Minu uurimustöö viib evolutsiooni tehnikasse – katsetame uut ECMO masinat mis võimaldab ECMO verevoolule pulsilaine lisada, täpselt nii nagu veri voolab inimkehas normaalsetes oludes. Kirjandus viitab üpris tugevalt, et just pulsatiilne verevool suudab organite kriitilise mikrovereringe taastada ning seeläbi kahjustatud organite töö taastada. Lisaks on pulssi vaja ka normaalse südamefunktsiooni ning vere koagulatsioonikaskaadi alalhoidmiseks. Näen siin meeletut potensiaali kriitilises seisus haigete ravitulemuste parandamiseks üle maailma. Kardiogeenne šokk on südame infarktihaigete peamine surmapõhjus ning kahjuks on kardiovaskulaarsete haiguste levimus tõusutrendis..

Lisaks põhitööle on meie teadusgrupp (Critical Care Research Group https://ccrg.org.au/ ) loonud maailma suurima COVID-19 patsientide intensiivravi uuringu (COVID-19 Critical Care Consortium – https://www.covid-critical.com/ ), kuhu hõlmatud üle 400 haigla üle maailma. Tegelen igapäevaselt selle uuringu ECMO teemaliste teaduspublikatsioonide arendamisel – ECMO on viimaseks õlekõrreks ka COVID-19 haigetel ning praegune teaduspagas sel teemal on väga limiteeritud (uus haigus ju!). Planeerime järgneva paari-kolme kuu jooksul sel teema esimeste murranguliste uuringutega maailmatasemel teadusajakirjadesse jõuda. 

Mis üllatas Sind kõige rohkem välismaal õppima asumisel?

Meeskonnatöö tähtsus ning meeskonna koosseis. Oma teadustöö raames olen pidanud ette võtma projekte, millega kodus tegeleksid peamiselt pikaajalise karjääriga teadlased (professorid). Näiteks teadusprojekti juhtimine, selle disainimine, ent ka rahvusvaheliste (kuni miljoni dollari väärtuses) teadusgrantide kirjutamine. Kõik see oleks mõeldamatu siinse toetusvõrgustikuta – igal etapil on võimalik konsulteerida maailma ekspertitega ning multikultuurne teadusmeeskond loob ideede mitmekesisuse. Siin toimibki tuleviku juhtivteadlaste loomine ning viimase pooleteise aasta jooksul olen tõdenud, et hea juht on see kes suudab enda ümber luua hea meeskonna.

Miks soovitaksid kandideerida Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiumile?

Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendium tagab doktorandi (või magistrandi) kindlustunde. Minu doktoritöö peajuhendaja prof. John Fraser ütles mulle meie esimesel kohtumisel: hea teadus sünnib siis, kui sa rahaasjade pärast muretsema ei pea. Kandideerisin Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiumile pärast 1. doktorantuuriaasta lõppemist ning kinnitan neid sõnu – pärast stipendiumi saamist langes mult oluline igapäevamure õlgadelt, mistõttu tunnen ennast oma igapäevatöös oluliselt kindlamana, rahaliste probleemide taha teadusedu ei jää.

Lugemissoovitus ehk Sinu öökapi raamat

Praegu seisab öökapil Yuval Noah Harari “Sapiens: A Brief History of Humankind”, mida naudin, sest hoolimata mõnest faktiveast jagan selle üldist mõttevoogu ning usun, et see äratab lugejas soovi astuda samm tagasi ning mõelda inimkonna pärandi ning selle edasise voolimise üle.


Tekkis huvi? Kristjan Jaagu välisõpingute stipendiumi taotlemise tähtaeg on 1. aprillil. Kui sa ei ole veel taotlust esitanud, siis rohkem informatsiooni alatest taotlemise nõuetest kuni aruandluseni leiad meie kodukalt.

Loe lisa kodulehelt

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Sildid

digioskused digipädevus digitaalne õppevara digiõppematerjalid digiõppevara dora pluss programm e-koolikott EKKAV ettevõtlus- ja karjääriõpe eTwinning etwinningeesti haridus huviharidus Kristjan Jaagu stipendium käitumisprobleemid laagrid lapsed mitteformaalne õpe NEET-staatuses noored noored noore õpetlase stipendium noorsootöö noorsootöötaja noorte heaks noorte hääl noortekeskne lähenemine noortelaagrid noorte osalus noorteseire noortevaldkond ProgeTiigri programm rahvusvaheline Rajaleidja riskioludes noored stipendium stipendiumid Study in Estonia targalt internetis taskuhääling teeviit tõrjutus vaimne tervis õpetajad õppematerjalid õppimine välismaal

Arhiiv

  • august 2025
  • juuli 2025
  • juuni 2025
  • mai 2025
  • aprill 2025
  • märts 2025
  • veebruar 2025
  • jaanuar 2025
  • detsember 2024
  • november 2024
  • oktoober 2024
  • september 2024
  • august 2024
  • juuli 2024
  • juuni 2024
  • mai 2024
  • aprill 2024
  • märts 2024
  • veebruar 2024
  • jaanuar 2024
  • detsember 2023
  • november 2023
  • oktoober 2023
  • september 2023
  • august 2023
  • juuli 2023
  • juuni 2023
  • mai 2023
  • aprill 2023
  • märts 2023
  • veebruar 2023
  • jaanuar 2023
  • detsember 2022
  • november 2022
  • oktoober 2022
  • september 2022
  • august 2022
  • juuli 2022
  • juuni 2022
  • mai 2022
  • aprill 2022
  • märts 2022
  • veebruar 2022
  • jaanuar 2022
  • detsember 2021
  • november 2021
  • oktoober 2021
  • september 2021
  • august 2021
  • juuli 2021
  • juuni 2021
  • mai 2021
  • aprill 2021
  • märts 2021

Kontakt

Haridus- ja Noorteamet
harno@harno.ee

Harno sotsiaalmeedias

  • Facebook
  • Twitter
  • Instagram
  • Youtube

Kontakt

Haridus- ja Noorteamet

harno@harno.ee

Haridus- ja Noorteamet (Harno) on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala valitsusasutus, mis tegeleb Eesti riigi haridus- ja noortepoliitika rakendamisega. Meie eesmärk on pakkuda Eesti inimestele kvaliteetseid, kaasaegseid ja kõigile võrdselt kättesaadavaid võimalusi õppimiseks ja enesearenguks. Soovime, et iga inimene saaks luua endale personaalse õpitee kogu elukaareks.

©2025 Haridus- ja Noorteameti blogi | Powered by WordPress and Superb Themes!