Silver Heinsar on 2020 aasta Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiaat. Silver alustas doktoriõpinguid aasta varem, 2019 aastal Queenslandi Ülikoolis, Austraalias. Tema õppesuunaks välisülikoolis on tervis “Doctor of Philosophy” õppekaval. Silver on omandanud Tartu Ülikooli arstikraadi.
Millisele probleemile otsid uurimustöös lahendust ja millist kasu näed ühiskonnale?
Minu uurimustöö tegeleb kõige raskemate südamehaigete – nn kardiogeenses šokis patisentide viimase õlekõrre ehk mehaanilise vereringeseadme ECMO (ing kl extracorporeal membrane oxygenation) täiustamisegs. Kardiogeense šoki suremus on hetkel väga kõrge, iga teine patsient sureb ning see statistika pole palju muutunud viimase 20 aasta jooksul. Moodsad ravimeetodid (sh ECMO) võimaldavad patsiendi südametegevuse täielikult asendada, ent on kahjuks veel lapsekingades – tegu on väga invasiivse ravimeetodiga, st olenemata heast raviefektist on tüsistuste (verejooks, infektsioonid, organkahjustus) sagedus lubamatult kõrge. Siin, Austraalias, on võimalik selliseid raivmeetodeid multidistsiplinaarse meeskonna abil oluliselt täiendada ja testida – seda teemegi. Minu uurimustöö viib evolutsiooni tehnikasse – katsetame uut ECMO masinat mis võimaldab ECMO verevoolule pulsilaine lisada, täpselt nii nagu veri voolab inimkehas normaalsetes oludes. Kirjandus viitab üpris tugevalt, et just pulsatiilne verevool suudab organite kriitilise mikrovereringe taastada ning seeläbi kahjustatud organite töö taastada. Lisaks on pulssi vaja ka normaalse südamefunktsiooni ning vere koagulatsioonikaskaadi alalhoidmiseks. Näen siin meeletut potensiaali kriitilises seisus haigete ravitulemuste parandamiseks üle maailma. Kardiogeenne šokk on südame infarktihaigete peamine surmapõhjus ning kahjuks on kardiovaskulaarsete haiguste levimus tõusutrendis..
Lisaks põhitööle on meie teadusgrupp (Critical Care Research Group https://ccrg.org.au/ ) loonud maailma suurima COVID-19 patsientide intensiivravi uuringu (COVID-19 Critical Care Consortium – https://www.covid-critical.com/ ), kuhu hõlmatud üle 400 haigla üle maailma. Tegelen igapäevaselt selle uuringu ECMO teemaliste teaduspublikatsioonide arendamisel – ECMO on viimaseks õlekõrreks ka COVID-19 haigetel ning praegune teaduspagas sel teemal on väga limiteeritud (uus haigus ju!). Planeerime järgneva paari-kolme kuu jooksul sel teema esimeste murranguliste uuringutega maailmatasemel teadusajakirjadesse jõuda.
Mis üllatas Sind kõige rohkem välismaal õppima asumisel?
Meeskonnatöö tähtsus ning meeskonna koosseis. Oma teadustöö raames olen pidanud ette võtma projekte, millega kodus tegeleksid peamiselt pikaajalise karjääriga teadlased (professorid). Näiteks teadusprojekti juhtimine, selle disainimine, ent ka rahvusvaheliste (kuni miljoni dollari väärtuses) teadusgrantide kirjutamine. Kõik see oleks mõeldamatu siinse toetusvõrgustikuta – igal etapil on võimalik konsulteerida maailma ekspertitega ning multikultuurne teadusmeeskond loob ideede mitmekesisuse. Siin toimibki tuleviku juhtivteadlaste loomine ning viimase pooleteise aasta jooksul olen tõdenud, et hea juht on see kes suudab enda ümber luua hea meeskonna.
Miks soovitaksid kandideerida Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiumile?
Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendium tagab doktorandi (või magistrandi) kindlustunde. Minu doktoritöö peajuhendaja prof. John Fraser ütles mulle meie esimesel kohtumisel: hea teadus sünnib siis, kui sa rahaasjade pärast muretsema ei pea. Kandideerisin Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiumile pärast 1. doktorantuuriaasta lõppemist ning kinnitan neid sõnu – pärast stipendiumi saamist langes mult oluline igapäevamure õlgadelt, mistõttu tunnen ennast oma igapäevatöös oluliselt kindlamana, rahaliste probleemide taha teadusedu ei jää.
Lugemissoovitus ehk Sinu öökapi raamat
Praegu seisab öökapil Yuval Noah Harari “Sapiens: A Brief History of Humankind”, mida naudin, sest hoolimata mõnest faktiveast jagan selle üldist mõttevoogu ning usun, et see äratab lugejas soovi astuda samm tagasi ning mõelda inimkonna pärandi ning selle edasise voolimise üle.