Tauri Tampuu on Tartu Ülikooli geograafia eriala doktorant. Kristjan Jaagu välisõpingute stipendiumi toel sai ta kümme kuud teha teadustööd Saksamaa lennundus- ja kosmosekeskuses (Deutsches Zentrum für Luft- und Raumfahrt).
- Millisele probleemile otsid oma doktoritöös lahendust ja mis on selle kasu ühiskonnale?
Minu doktorantuur keskendub sellele, kuidas kasutada soo ökosüsteemi uurimisel mõõtmisi, mida tehakse tehisavaradariga (synthetic-aperture radar – SAR) satelliitidelt. Soo on ainuke ökosüsteem, millel on võime kestvalt süsihappegaasi siduda, samas kui Eestil on inimtekkelistele CO₂ heitenormidele vastamisega raskusi. SAR on uudne ja arenev valdkond satelliitseires, mis ei sõltu päevavalgusest või pilvkattest. See on põhjamaistel laiuskraadidel suur eelis. SAR-põhised lahendused lihtsustaksid oluliselt soode ja turbaalade seiret (sealhulgas põlevkivikaevanduste ja turbatööstuse lühi- ja pikaajalise mõju hindamist) ning oleksid abiks soode gaasivoogude täpsustamisel. Eestis arendatud meetodid sobiksid rakendamiseks ka mujal – eelkõige on oluline teada, kuidas toimivad Venemaa ja Kanada üüratud sooalad ning kuidas need reageerivad kliimamuutusele. Minu teadustöö ja kogemus aitavad edendada kõrgtehnoloogilist ja teadusmahukat ettevõtlust Eestis.
2. Miks otsustasid osa õpingutest läbida välismaal?
Töö käigus tulid InSAR (interferometric SAR) võimaluste kõrval välja ka meetodi kitsaskohad. Nende probleemide lahendamine on vajalik universaalse sooaladele mõeldud rakenduse arendamiseks. Nende väljakutsetega tegelesingi Saksamaa lennundus- ja kosmosekeskuse (DLR) kaugseire tehnoloogiainstituudis, mis on maailma juhtivaid teadusasutusi radarkaugseire alal. DLRis töötades sain kasutada suuremat arvutusvõimsust, uusimaid uurimismeetodeid ning andmeid, millele mul Eestis juurdepääsu polnud. Teisalt sain tutvustada Eestist pärit maapealseid andmeid nagu turbaalade seisundit käsitlevad andmeread. Samuti aitas Saksamaal viibimine luua eeldused selleks, et teadusasutused saaksid teadusprojektide raames koostööd teha juba minu doktoriõpingute ajal. Enesetäiendamine ja sidemete loomine DLRis aitab minu teadlaskarjääri üles ehitada. Lisapõhjus välismaale minekuks oli muidugi ka see, et elu huvitavam oleks!
3. Mis oli Sinu jaoks välisõpingute ajal kõige üllatavam?
Üllatas Saksa bürokraatia aeglus. Samuti see, et Saksamaa ei leevendanud koroonapiiranguid märkimisväärselt isegi siis, kui nakatumisnäitajad olid juba pikka aega väga madalad. Elades võõras riigis, kus (kitsas) sõprade ring oli alles äsja loodud, tegi selline viivitamine pahuraks ja kärsituks, sest tööväline elu oli äärmiselt piiratud. Samas oli üllatav, kui rahulikult suhtus enamik kolleege ja tuttavaid nendesse jätkuvatesse piirangutesse, mis minu jaoks olid Eestis toimuva ja toimivaga võrreldes täiesti põhjendamatud.
Lugemissoovitus ehk Sinu öökapi raamat?
„Zhuangzi“ – üks taoismi kahest alustekstist, mis koondab lühikesi lugusid. Taoismi olulisim raamat, „Daodejing“, on aga luuletuste kogu. Selline huvitav filosoofiline süsteem! „Zhuangzi“ jutukesed on vaimukad, mõtlemapanevad ja ajatud – nad on asjakohased ka meie ajal, kuigi on kirja pandud rohkem kui 2000 aastat tagasi. Inspiratsiooni keel on assotsiatsioonid ja poeesia, mitte klassifikatsioonid ja definitsioonid. Ja suur teadus sünnib inspiratsioonist!
