Kadri-Ann Valdur on Tartu Ülikooli materjaliteaduse ja tehnoloogia õppekava magistrant. Kristjan Jaagu välisõpingute stipendiumi toel läbis ta erialase praktika Itaalia Tehnoloogiainstituudis (Istituto Italiano di Tecnologia).
Mis Sind valitud eriala juures kõige rohkem paelub?
Interdistsiplinaarsus ehk erinevate valdkondade ühendamine ning nendest eesmärgipõhiselt tervikpildi loomine. Materjaliteadus on eriala, kus ei ole mitte kunagi igav, sest tegemist on väga laia temaatikaga. Kõik me puutume kogu aeg kokku erinevate materjalide ning nende omadustega (kas või seda teksti nutiseadmest lugedes on mitukümmend eri materjali terviklahendusena töös – näiteks arvuti metall- või plastikkorpus, pooljuhist mäluseade ning klaasist ekraan), seetõttu on materjalide arendamine väga oluline.
Oma praeguses teadustöös tegelen samuti mitme eri valdkonna ühendamisega – bioinspireeritud pehmerobootika kätkeb endas nii füüsikat, keemiat, matemaatikat, tehnikat kui ka bioloogiat. Pehmerobootika on valdkond, milles kasutatakse peamiselt materjalidepõhist lähenemist selleks, et inimese ning roboti interaktsioon mõlemale osapoolele ohutumaks teha. Tihti sobivad selleks mugavduvad ehk pehmed materjalid, millest tuleneb ka valdkonna nimi. Bioinspiratsiooni puhul üritatakse leida probleemile lahendust elusloodust jälgides – elu on Maa peal miljardeid aastad arenenud ning tihtilugu saavutanud sellise efektiivsuse, mida inimene uneski näha ei oskaks. Looduse lahendusi adapteerides võib palju võita!
Miks otsustasid osa õpingutest läbida välismaal?
Välismaal õppimine on minu unistus olnud juba pikka aega ning magistrantuuris soovisin selleks võimaluse leida. Koos magistritöö juhendajatega tegime plaani, mille raames tegin osa magistritöö jaoks vajalikust praktikast Itaalia Tehnoloogiainstituudis. Minu jaoks oli see suurepärane võimalus kasutada seadmeid, mida Eestis ei ole ning lisaks kohtuda inimestega, kel on minuga sarnased huvid ja sihid. Sain uusi kontakte ning kuhjaga inspiratsiooni tulevaseks eluks. Ka isikliku enesearengu raames on välismaal üksi elamine väga kasulik kogemus ning õppisin enda kohta palju.
Mis oli Sinu jaoks välisõpingute ajal kõige üllatavam?
Üllatusi oli palju, eriti kuna minu välisõpingute periood oli üsna tõsisel COVID-19 puhangu ajal, mil Itaalias olid ranged piirangud. Üks üllatavamaid seiku oligi see, et välislähetus oli piirangute ajal võimalik! Töö oli korraldatud teisiti – erinevate broneerimissüsteemidega ning distantsihoidmisega – kuid kõike sai tööalaselt teha. Kõige eredamalt jäävad ikkagi meelde inimesed: kui südamlikud, soojad ning inspireerivad nad olla võivad. Iga vestlus on kui üllatusmuna – koos võib tulla mõnele väga huvitavale ja põnevale mõttele!
Lugemissoovitus ehk Sinu öökapi raamat?
Väga raske küsimus! Lugemine on minu puhkuseks ning seetõttu naudin väga fantaasiakirjandust, mistõttu soovitaks midagi sellest žanrist. Pikemaks lugemiseks on üks mu kindlaid lemmikuid Brandon Sanderson’i „The Way of Kings“ ning Patrick Rothfuss’i „Tuule nimi“ (“The Name of the Wind”), kuid kiireks lugemiseks sobib pea ükskõik milline Terry Pratchett’i raamat!
