Heidi Maiberg on 2020 aasta Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiaat. Ta alustas doktoriõpinguid 2019 aastal Suurbritannias Royal Holloway Londoni ülikoolis sotsiaal- ja käitumisteaduste õppesuunal. Heidi on oma bakalaureuse- ja magistrikraadi omandanud Tartu Ülikoolis.
- Millisele probleemile otsid uurimustöös lahendust ja millist kasu näed ühiskonnale?
Uurin, millised on kõige paremad viisid äärmuslaste toetamiseks ühiskonda naasmisel. Äärmuslaste deradikaliseerumist ja organisatsioonist eemaldumist toetavaid programme hakati 1980.-1990. aastatel looma paremäärmuslastele, toetamaks inimeste lahkumist liikumisest ja uue elu alustamist nii materiaalselt, sotsiaalselt kui maailmavaateliselt. Pärast Daeshi tegevuse algust, on üle maailma suurenenud deradikaliseerumise, eemaldumise, rehabiliteerimise- ja integreerimisprogrammide hulk, mis on suunatud nende praegustele või endistele liikmetele. Kuigi praegu on maailmas ca 40-50 aktiivset deradikaliseerumisprogrammi, on ebaselge, millised meetodid, viisid ja tegevused on kõige tulemuslikumad ja millised mitte. Kuigi lähtutakse võimalikult palju tõenduspõhisusest ja teadusallikatest, ei ole veel valdkonnas piisavalt andmeid, teadmisi ja kogemusi, et midagi selgelt väita. Minu doktoritöö annab oma panuse, et lahendada teadmatust ja anda programmide ja tegevuste loojatele, läbiviijatele, rahastajatele, aga ka osalejatele kindlust ja teadmisi selles osas, mis võiks töötada ja mis pigem mitte.
2. Mis üllatas Sind kõige rohkem välismaal õppima asumisel?
Doktorantuuri alustamise juures üllatas enim, kuidas praeguses ülikoolis ja ilmselt Inglismaal läbivalt nähakse doktorantide rolli võrreldes Eestiga. Kui Eestis on doktorant noorteadlane ja sageli instituudi kollektiivi osa, siis Inglismaal on ta ka õpetamis- ja teadustöö kohustuste kõrval ennekõike üliõpilane. Seda nii pakutavate tugimehhanismide, olgu tegemist koolituste, kahe üksteist tausta osas täiendava juhendaja määramisega kui ka kollektiivist osasaamisena. Personali ja tudengite vahel on selgemad jooned ja tudengi töö on eelkõige õppimine ja doktoritööga tegelemine. Samuti võttis harjumist, et antud programmis, kus olen, ei ole mulle määratud õppeaineid ülikooli poolt. Loon ise oma ajakava, vaatan välja õppeained, koolitused kui ka kirjunduse, mille läbi töötan. Saan disainida oma doktorantuuri teekonda väga vabalt, aga ka vastutus on selle võrra suurem. Sestap kontakt juhendajatega ja igapäevane suhtlemine kaasdoktorantidega, samuti oma vajaduste, murede ja eesmärkide pidev läbimõtlemine ja väljendamine erinevatele osapooltele on väga oluline.
3. Miks soovitaksid kandideerida Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiumile?
Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiumi eesmärk on väga õilis – koolitada Eestile spetsialiste valdkondades, milles meil endal veel teadmisi, kogemusi ja kontakte napib, aga mis tulevikku vaadates kindlasti on vajalikud.
Mina olen üks neist juhtudest – soovisin oma valdkonda spetsiifilisemalt uurida, aga vajasin selleks akadeemilist tuge ja taustateadmisi, mida Eestis praegu napib. Stipendium annab võimaluse sukelduda valdkonda ülikoolis ja riigis, kus on tugevam traditsioon Sind huvitava teema uurimisel. Stipendium annab majandusliku ja psühholoogilise kindluse, et saad keskenduda õpingutele, aga ka oma valdkonnaga tutvumisele konverentsidel või muudel üritustel käimise kaudu, et vahetada mõtteid ja luua vajalikke kontakte. Nii on õpingute vältel võimalik võtta osa ka võimalikest lisaprojektidest ühisartiklite kirjutamise, teadusprojektides osalemise vm tegevuste näol.
Lugemissoovitus ehk Sinu öökapi raamat
Raamat, mis avab mitmete naiste teekonda äärmuslusse, äärmuslikku organisatsiooni ja sealt tagasi.
“Guest House for Young Widows: among the women of ISIS”, autor Azedah Moaveni
Tekkis huvi? Kristjan Jaagu välisõpingute stipendiumi taotlemise tähtaeg on 1. aprillil. Kui sa ei ole veel taotlust esitanud, siis rohkem informatsiooni alatest taotlemise nõuetest kuni aruandluseni leiad meie kodukalt.