Päise pildil: Eesti suursaadik Tšehhis Gita Kalmet näitust avamas
Foto: Eesti suursaatkond Prahas
Eesti keelt ja kultuuri õpetatakse tänapäeval erinevates kõrgkoolides nii Euroopas, Ameerikas kui ka Aasias, kokku umbes 30 kõrgkoolis. Neist kümnes välisülikoolis töötab Eesti riigi lähetatud eesti keele ja kultuuri lektor. Iga-aastaselt õpib eesti keelt ja kultuuri välismaa ülikoolides ca 800–1000 õppurit.
Tšehhis õpetatakse eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe (EKKAVi) toel Brno linnas Masaryki Ülikoolis. Brno on suuruselt teine linn Tšehhis ja Masaryki Ülikool suuruselt teine ülikool Tšehhis. Eesti keelt ja kultuuri on seal õpetatud juba aastast 2009.
Näitus “Tšehhi–Balti sajand, 1921–2021“
3. mail avasid Balti riikide suursaadikud Brno peaväljakul (Náměstí Svobody) näituse “Tšehhi-Balti sajand“, et tähistada oma diplomaatilisi suhteid Tšehhiga. Miks lendasid Tšehhi hävituslennukid (Gripenid) üle Baltikumi? Milline tšehhi poliitik toetas Balti riike iseseisvumise teekonnal? Kus juuakse rohkem õlut? Näitusel saab vastuse neile ja pajudele muudele küsimustele.
Näitus andis ülevaate Tšehhi ja Balti riikide koostööst 100 aasta jooksul (1921–2021). Käsitletud oli nelja riigi erinevaid eluvaldkondi nii sõnas kui pildis. Kõrvutatud oli nelja riigi ajaloosündmusi koos arhiivifotodega, aga ka tänapäeva poliitikute ja sportlaste kohtumisi. Tutvustati Baltimaade kauneid pealinnu, ilusat loodust ja vaatamisväärsusi, sõjalist koostööd ning rahvustoitusid. Võrdlevalt oli välja toodud tšehhi-, leedu-, läti- ja eestikeelseid sõnu nagu nt tere, tänan, õlu, nägemiseni. Kommentaariks keelte päritolu. Jagati ka pisut humoorikamat infot – nt millises riigis juuakse kõige rohkem õlut?
Kui soovid näitusest rohkem teada saada, vaata ingliskeelset versiooni! (Autor: Frisk Creative Studio)
Milliseid mõtteid tekitas näitus eesti keelt õppivates Brno Masaryki tudengites?
Masaryki Ülikooli eesti keele ja kultuuri lektor Aino Saavaste viis oma baltistika tudengite grupi ka näitusele. Näitus tekitas tudengites elevust, see oli kaunilt kujundatud ja võttis kokku 100 aastat suhteid nelja riigi vahel.
Mõtteid tudengitelt
“Meie riikidel on nii sarnane ajalugu, see on üllatav.”
“Škoda auto on ka mujal populaarne, Tallinnas on tšehhi trammid, aga Tartus sõidetakse palju jalgrattaga.”
“Eestis on vahva sõdur Švejk samuti tuntud.”
“Balti kett – 600 km Vilniusest Tallinnasse – see hämmastab.”
Poleemikat tekitas statistiline ülevaade õllejoomise kohta. Sellega, et tšehhid ületavad suurelt teisi riike, ei tahetud leppida. “Ehk statistika eksib, aga mida need baltlased siis joovad?”
“Kas Eestil tõesti pole endal sõjalennukeid, sest Tšehhil ju on?”
“Nii palju merd ja soid… Kuidas tekkis sürreaalne Rummu maastik?”
“Kuidas saavad tuulehaugil olla rohelised luud?”
“Kas punapeet on kõigi Balti riikide rahvustoitudes oluline komponent?”
“Tšehhi näitleja Pavel Liška on mänginud eesti filmis “Külaline” – kui huvitav.”
Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe (EKKAVi) raames on Eesti riigi toel välisülikoolidesse lähetatud eesti keele ja kultuuri lektorid ning jagatakse stipendiume ja õppevara, toetades seeläbi eesti keele õppimist ja õpetamist üle kogu maailma. Välisõppe sihtrühm on välisriikide kõrgkoolides õppivad üliõpilased, välisõppekeskuste asukohariikide arvamusliidrid ja asjatundjad eesti keele ja kultuuri huvilised kogu maailmas.