Rasmus Kits töötab alates 2024. aasta maikuust TalTechis AI fookustippkeskuses projektijuhina, kus tema ülesannete hulka kuulub muuhulgas ka AI kasutuselevõtu toetamine nii ülikoolis kui ka üldhariduses. Lisaks sellele on ta jätkuvalt aktiivne IT-õpetamise teemadel ning panustab valdkondlikku huviharidusse, et kasvatada noorte huvi ja oskusi infotehnoloogias.
Mida teha, kui laps tunneb ärevust ja närvilisust kooli ees?
Ärevus on muutunud paljudele õpilastele sagedaseks kaaslaseks, väljendudes tihti ebameeldiva tundena, mis võib segada igapäevaelu. Lastel ilmneb ärevus sageli närvilisuse, füüsiliste kaebuste või seletamatu ohu tundena. Täiskasvanutena suudame tavaliselt ärevust paremini mõista ja juhtida, kuid lastele võib see olla keerulisem kogemus, eriti kui nad ei oska oma tundeid selgelt väljendada. Siin on mõned soovitused, kuidas lapsevanem saaks ärevusega last toetada.
Maardu Gümnaasium aitab eTwinningu toel muuta koolikeskkonda pingevabamaks, õppimist ja suhtlemist toetavaks keskkonnaks!
Juuni alguses toimus Prahas rahvusvaheline eTwinningu õpisündmus, mis tõi kokku õpetajaid kogu Euroopast, sealhulgas Külli Holstingu Maardu Gümnaasiumist. Seminaril „eTwinning and Wellbeing at School“ jagati teadmisi ja kogemusi edukatest projektidest ning uute algatuste ideid. Holsting, kes alustab koos Albaania ja Horvaatia kolleegidega uut projekti “European Herbal Garden,” märkis, et kolme päeva jooksul loodi muljetavaldav koostöö ja said teoks põnevad plaanid, mis aitavad ka kodukoha õpilasi rahvusvahelisse keskkonda tuua.
Kes on Eesti noored ettevõtjad?
Noori ettevõtjaid on kõige rohkem põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja veterinaaria erialal kooli lõpetanute seas. Noored ettevõtjad on pigem mehed kui naised ning noored isad on tõenäolisemalt ettevõtjad kui need, kel lapsi ei ole. Nii selgus statistikaameti analüüsist, mis uuris noorte ettevõtlust mõjutavaid tegureid.
Eneseareng tõstab noortevaldkonna töötajate töörahulolu
2023. aastal viis Balti Uuringute Instituut läbi uuringu, et saada esmakordselt põhjalik arusaam noortevaldkonna töötajaskonna töötingimustest, enesearengu võimalustest ning piirangutest.
Noorteuuringute andmebaas täienes taas!
Kui aasta tagasi saime rõõmuga teatada, et Eesti noorteuuringute andmebaas koondab juba ligi 800 publikatsiooni, siis nüüd on põnevat lugemist, millega tutvuda, veelgi enam! Nimelt on andmebaas täienenud pea 80 uue publikatsiooniga väga erinevatel noori puudutavatel teemadel.
Euroopas on oluline liikuda keskharidustunnistuste automaatse tunnustamise suunas
Haridust tõendavate tunnistuste ja diplomite automaatne tunnustamine on oluline päevakorra teema nii Euroopa kõrgharidusruumis kui Euroopa Liidus. Euroopa riikide haridusministrid on juba alates 2012. aastast rõhutanud, et Euroopa kõrgharidusruumis on vajalik minna kõrgharidusdiplomite ja kraadide automaatse tunnustamise teed, võttes arvesse, et asume ühtses haridusruumis ja kõrgharidussüsteemid on eri riikides võrreldavad.
Mida teha, kui lapse klassis on käitumisprobleemidega laps?
Kui klassis või rühmas on laps, kes käitub agressiivselt või häirib teisi, võib see olla keeruline nii lastele, õpetajatele kui ka lapsevanematele. Käitumisprobleemid, nagu teiste löömine, tõukamine või solvamine, vajavad õigeaegset lahendamist. Alljärgnevalt on Harno Rajaleidja eksperdid Lea Mardik ja Iris Degtjov pannud kokku praktilised soovitused, mida saavad teha kool ja lapsevanemad, et toetada nii käitumisprobleemidega last kui ka klassi tervikuna.
Harno toetab omavalitsusi noortevaldkonna teenustele kvaliteedinõuete seadmisel
22. oktoobril alustab Haridus- ja Noorteameti, Tallinna Ülikooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös välja töötatud arengu- ja koolitusprogramm „Kvaliteetsed noortevaldkonna teenused“, mis aitab omavalitsustel edendada oma noortele pakutavate teenuste kvaliteeti. Teenuste all peetakse silmas noortekeskselt kujundatud ja korraldatud tegevusi, mis kannavad edasi noortevaldkonna väärtuseid, näiteks avatud noorsootööd, noorte osalust, noorteinfot ning huviharidust- ja tegevust. Arengu-…
Noorte heaolu üks alustalasid on vaimse tervise kirjaoskus
Haridus- ja Noorteameti noorteinfo valdkond võttis osa rahvusvahelisest projektist “YIMinds – Youth Information minding young people’s mental health”, mis keskendus vaimse tervise kirjaoskusele (mental health literacy). Fookuses oli nii noorte teadlikkuse suurendamine, spetsialistide teadmiste arendamine kui ka avalikkusele suunatud infotegevused.