Tulemused näitavad, et noorte seas on uimastite, sh alkoholi, tavasigarettide ja kanepi tarvitamine mõnevõrra vähenenud. Erandiks on e-sigarettide ja huuletubaka tarvitamine, mis on suurenenud ja seda eriti tüdrukute seas. Tõhus ennetustegevus peab olema integreeritud kõikidesse kooliastmetesse, huviharidusse ja noorsootöösse, keskendudes noorte enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste arendamisele.
Silt: käitumisprobleemid
Mida teha, kui lapse klassis on käitumisprobleemidega laps?
Kui klassis või rühmas on laps, kes käitub agressiivselt või häirib teisi, võib see olla keeruline nii lastele, õpetajatele kui ka lapsevanematele. Käitumisprobleemid, nagu teiste löömine, tõukamine või solvamine, vajavad õigeaegset lahendamist. Alljärgnevalt on Harno Rajaleidja eksperdid Lea Mardik ja Iris Degtjov pannud kokku praktilised soovitused, mida saavad teha kool ja lapsevanemad, et toetada nii käitumisprobleemidega last kui ka klassi tervikuna.
Kui tagajärg viib ennetuseni – kes toetab hukkaläinud noort?
Artikli autor: Kadi Laaneots Pealkiri võib nii mõneski tekitada kohe kaitsereaktsiooni, samas ütlust “noored on hukas” on kuulnud meist pea igaüks. Eakaaslaste ja ühiskonna surve, kaasatuse puudumine, noorte elu puudutavad otsused, milles nad pole ise saanud kaasa rääkida, valikute paljusus, milles on raske orienteeruda ja palju muud on vaid väike näide kõigest sellest, millega noortel…
Miks on väikelaps agressiivne?
Julgustan kõiki lapsevanemaid – mõneaastased lapsed ei ole üldjuhul agressiivsed kasvatamatusest. Me võime ja peamegi oma lastega kodus järjepidevalt sellest rääkima, et vägivald on vale, teistele inimestele haiget teha ei tohi. Väikeste laste puhul on aga tavapärane, et ta saab kodus vanema jutust justkui aru, vastab “mhmh” või “jaa”, kuid lasteaias uuesti häirivasse olukorda sattudes ei…
Käitumisprobleemidega laps rühmas või klassis: nõuanded lapsevanematele
Mida teha, kui lapse rühmas või klassis õpib keerulise käitumisega laps, kes justkui segab teisi lapsi? Selline küsimus tekib paljudel lapsevanematel. Nõu annavad psühholoog Merili Reimer ja Rajaleidja Lääne-Eesti büroo psühholoog Iris Degtjov. Tänastest lasteaia- ja koolilastest vajab õppetöös püsivalt või ajutiselt lisatuge 20–30%. See tähendab, et igas kollektiivis õpib lapsi, kellel on mingil määral probleeme…
Mida teha, kui 1. klassis tekivad probleemid?
Mu poeg läks eelmisel sügisel Tallinna kodulähedase kooli 1. klassi. Juba mõne nädala pärast hakkas koolist tulema signaale, et asjad on halvasti. Õpetaja sõnul ei püsi poeg paigal, kipub jutustama ja tundi segama. Kui teda korrale kutsuda, on rahu majas viis minutit. Lisaks ei oska ta hästi lugeda, vaid veerib pigem. Mina leian, et 1….
Mida teha, kui laps ropendab?
Mida teha, kui kodus kenasti käituv algklassilaps kipub sõpradega olles ja internetis ropendama? Selle levinud probleemi kohta annab nõu Harno Rajaleidja Viljandi keskuse psühholoog Ave Rohtla-Alp. Iga seesuguse käitumisprobleemi puhul on esimene asi vaadata üle kodune eeskuju. Lapse suust ropu sõna kuulmine ehmatab iga vanemat. Samas võib roppusi sisaldada ka mõne täiskasvanud pereliikme kõne, mis…
Mida teha, et laps reeglitest ja kokkulepetest kinni peaks?
Paljud vanemad on kimpus sellega, kuidas saada lapsed oma kohustusi täitma ja reeglitest kinni pidama. Rajaleidja annab nõu, kuidas ja milliseid reegleid lastele kehtestada. Lastele tuleb selgeid reegleid kehtestada juba maast madalast, sest reeglite (näiteks seaduste, sotsiaalsete normide ja peresiseste kokkulepete) järgimise oskus on elus vajalik kõigile inimestele. Tõesti esineb ka seda, et lapsel on…
Mida teha, kui laps valetab?
Laste valetamine on üsna levinud mure. Esimestes klassides võib lapsel olla veel raske mõista, mis valetamine on ja kuidas see teisi inimesi mõjutab. Kuidas tema valele reageerida, sõltub sellest, mis on vale põhjuseks. Psühholoog Liine Toming kirjeldab viite levinumat luiskamise põhjust ja annab nõu, kuidas olukorda parandada. Vanema ootused ja lapse kohustused eakohaseks Laps võib tunda…