Põhikooli lõpetav noor võib olla vanemast juba peajagu pikem ja näida küps ning iseseisev. Eksamiperioodil selgub aga sageli, et enesejuhtimise oskus – aja planeerimine, keskendumisvõime ja ärevusega toimetulek, alles kujuneb. Just seetõttu on lapsevanema rahulik ja tasakaalukas tugi sel ajal eriti oluline.
Eksamipinge on loomulik ning mõõdukas ärevus võib isegi aidata paremini keskenduda ja motiveerida pingutama. Murekohaks muutub olukord siis, kui ärevus kasvab nii suureks, et hakkab õppimist ja sooritust segama. Tasakaal süsteemse ettevalmistuse ja puhkuse vahel aitab seda ennetada.
Viimase hetke õpimaratonid ei too tulemust
Lõpueksamid on mitme aasta teadmiste kokkuvõte ning kogu materjali omandamine vaid viimase kuuga on keeruline. Järjepidev õppimine kogu põhikooli vältel aitab eksamiperioodi stressi märgatavalt vähendada.
Oluline on mõista, et õppeained toetavad üksteist. Matemaatika ja füüsika on omavahel seotud näiteks valemite kaudu, hea keeleoskus aitab mõista eksamitekste ning analüüsioskus on vajalik igas aines. Kui süsteemne ettevalmistus pole varem alanud, tasub alustada nii vara kui võimalik. Viimase hetke õppimismaratonid toovad harva soovitud tulemuse.
Üheksanda klassi noor ei pruugi veel osata oma aega realistlikult planeerida ega õppemahtu hinnata. Lapsevanema toetus ajaplaneerimisel ja rutiini loomisel võib siin olla otsustava tähtsusega.
Mida saab lapsevanem teha?
Vanema roll ei ole lapse eest õppida, vaid aidata tal õppimist mõistlikult korraldada. Abiks on regulaarne õppimisrütm, mis vähendab viimase hetke paanikat. Näiteks võib õpilane enda jaoks ära märkida teemad, mis ei ole tundides nii hästi omandatud ning pühendada rohkem aega nende kordamisele. Samuti tasub veenduda, et lapsele on selged eksami ülesehitus, hindamispõhimõtted ja praktiline korraldus: millal eksam algab, kui kaua see kestab ja mida võib kaasa võtta. Selgus loob turvatunde. See aitab vähendada ärevust eksamipäeval.
Harno kodulehel on avaldatud eksamite eristuskirjad ning varasemate aastate tööd koos vastustega. Proovieksamite lahendamine ajapiiranguga aitab harjuda eksami tempoga ja vähendab teadmatusest tulenevat ärevust.
Enne eraõpetaja palkamist tasub uurida, milliseid võimalusi pakub kool. Õpetajad selgitavad tundides eksami nõudeid ja ülesehitust ning pakuvad vajadusel koolipoolseid tasuta konsultatsioone. Sageli piisab ühest täpsustavast kohtumisest, et ebakindlus väheneks.
Üks viis, kuidas teha eksamiks valmistumine noore jaoks võimalikult meeldivaks, on korraldada ühiseid õpiringe klassi- või koolikaaslastega, kus tehakse koos läbi erinevaid eksamiülesandeid ja ühtlasi veedetakse koos mõnusalt aega. See annab võimaluse vabas õhkkonnas arutleda lahenduskäikude üle, selgitada üksteisele reegleid ja küsida küsimusi, mida õpetajalt ehk ei julgeta küsida.
Eksamiperioodil vajab 9. klassi noor vähem kontrolli ja rohkem selgust. Lapsevanema rahulik kohalolek, realistlik ajaplaneerimine, kooli tugivõimaluste kasutamine ja piisav puhkus aitavad rohkem kui viimane närviline õppimisõhtu.
Oluline on hoolitseda ka noore täisväärtusliku toitumise ja puhkuse eest. Korralik söök annab kehale energiat ja turgutab ajutööd ning uni on eksamiks valmistumisel sama tähtis kui õppimine, sest väsimus vähendab keskendumisvõimet ja võib mõjutada ka hästi omandatud teadmiste kasutamist. Ajutööle aitab kindlasti kaasa ka füüsiline aktiivsus, olgu see siis jõusaali trenn, rühmatrenn või kasvõi jalutuskäik värskes õhus. Kuigi esmapilgul võib see noorele tunduda ajakuluna, siis on tund aega õppimist pärast trenni kindlasti efektiivsem kui kolm tundi toas istuda ja materjali lugeda.
Kuidas vähendada eksamiärevust?
Ärevus on loomulik reaktsioon olukorrale, mis on noore jaoks niivõrd oluline samm haridusteel. Ärevus ei tähenda aga, et midagi oleks valesti. Enesekindlust aitab suurendada teadmine, et eksam annab tagasisidet õpitule, mitte hinnangut inimese väärtusele.
Praktiliselt aitab see, kui laps alustab eksamil ülesannetest, mis tunduvad lihtsamad, ning keskendub sellele, mida saab ise kontrollida. Selge plaan ja rahulik rutiin vähendavad ebakindlust märgatavalt. Just vanema rahulik kohalolek, realistlik ajaplaneerimine ja piisav puhkus aitavad rohkem kui viimane närviline õppimisõhtu.
Eriti oluline on see, et eksamile ei tohi minna väsinuna. Viimase õhtu närviline kordamine ja magamata öö võivad teha rohkem kahju kui kasu. Puhkus on osa edukast sooritusest – hea uni aitab mälul töötada ja mõttetööd toetada. Kui eksamiteks valmistumine on süsteemne ja rahulik, on ka sooritus enesekindlam. Samuti tuleks eksamile minna väikse ajavaruga, mitte viimasel minutil, sest suuremates asulates tuleb arvestada tihedama liiklusega.
Kui tulemus ei vasta ootustele
Ka juhul, kui tulemus pole ideaalne, on õppeprotsessis saadud teadmised ja oskused väärtuslikud. Edasiõppimise võimalusi on Eestis palju. Kindlasti ei määra õpilase väärtust ainult gümnaasiumisse sisse pääsemine. Üle Eesti on väga palju kutsekoole, mis pakuvad kvaliteetset haridust ja häid karjäärivõimalusi. Kui eksamitulemused ei vasta ootustele, võib koos õpetaja või vanemaga arutada, kuidas järgmise eksami jaoks õppimist paremini planeerida või stressiga teadlikumalt toime tulla. Toetus ja mõistmine aitavad noorel pettumusest kiiremini üle saada ning annavad kindlust, et üks tulemus ei määra kogu tulevikku.
Eksam on osa õppeprotsessist – see annab tagasisidet õpitule, kuid ei määra lapse väärtust.
Autor Alge Ilosaar juhib Haridus- ja Noorteameti hindamiskeskust, vastutades lõputestide ja tasemetööde korralduse ning läbipaistva hindamisprotsessi loomise eest. Ta töötab selle nimel, et eksamid oleksid õppega kooskõlas, õiglaselt hinnatavad ja õpetajatele ning õpilastele tuge pakkuvad.