Pildil: Laagrilised oma kepphobuseid tutvustamas peaekspert Birgit Villumile. Foto autor: Tuuli Lindre
Autor: Birgit Villum, Haridus- ja Noorteameti laagrite peaekspert
18. juuli viis mind Lääne-Virumaale Porkuni Kooli, kus õpivad intellektipuudega lapsed ja noored. Mind võtsid vastu ning küsimustele vastasid Evelyn Himma ja Tuuli Lindre koos teiste meeskonnaliikmete ja äärmiselt toredate Porkuni Kooli lastega.
Miks te korraldate laagrit erivajadustega lastele?
Seda laagrit on korraldatud juba 16 aastat, vahepeal on jäänud üks suvi vahele. Muidu tegime kaks 10-päevast vahetust, nüüd on üks vahetus ja 8-päevane. Laagreid hakkasime korraldama vajaduspõhiselt – tavalaagris ei saa laps seda elamust, mis meie laagris. Vanemad käivad tööl ning siis nad saavad 8 päeva kogu suvest vähemalt ära sisustada. Meil on päevaplaan nüüdseks juba paika loksunud ning osad üritused ongi igal aastal ühed ja samad. Peame silmas ka seda, et osad lapsed meil ei räägi üldse ning siis peab kõigil lastel eraldusmärk küljes olema, et igal ajahetkel oleks võimalik last eristada ning tema rühma kasvatajal temaga tegeleda.
Mida lapsed teie laagris õpivad ja mida laagris osalemine neis mõjutab?
Kui ausalt öelda, siis mõni laps ei saa muidu isegi suve jooksul õue. Meil on praegu siin üks poiss, kes sai laagris esimest korda õue sel suvel. Erivajadustega laste jaoks ei ole laagrite osas liiga palju valikuid ning siin saavad nad uusi asju proovida. Näiteks lapsevanem ei julge tihti minna oma lapsega SUP-itama või batuudikeskusesse. Paljudel on kindlasti põhjuseks ka raha ning osad vanemad mõtlevad, et ma ei lähe ju sellise lapsega sinna. Tegelikult saavad lapsed väga hästi hakkama. Laagris on näha, et nende maailm avardub. Nad ju õpivad läbi kogemise. Meil on väga palju ohutuse teemat, kuna ohutunne ei ole kõigil hea ning siin arendame praktilisi oskusi, mis on ohutunde tekkimiseks tähtsad. Lisaks on meil sõbralik seltskond, igas laagrirühmas on nii suuri kui väikeseid ja mingisugust vaenu meie rühmades ei ole. Laagris on parimatest parimad õpetajad, kes tahavad neile noortele elamust pakkuda. Lapsed tegelevad loomingu, muusika ja spordiga, mis on väga olulised. Kogemusena on hea ka see, et nad saavad olla suuremate või väiksematega koos ning nendega ollakse sõbrad edasi ka koolis.
Kuidas on lood lapsevanematega?
Vanemad on üliõnnelikud, et see laager on üldse olemas. Tavalaagreid on ju palju, aga sellist laagrit, kuhu erivajadusega lapsed saab panna, ei ole. Me arendame last, ta saab uusi oskuseid juurde ning me tunnustame kõiki lapsi ühtemoodi. Millisele vanemale see vastukarva võiks olla?
Milliseid tegevusi laagris lastele pakutakse?
Sel aastal on meil esmakordselt suvepoisi ja -tüdruku valimine. Selleks, et tagada kõigile võrdsed võimalused, valime igast rühmast loosiga ühe poisi ja tüdruku. Järgneb moedemonstratsioon, kepphobusega rahulik kõnd ja galopp, tantsimine ning seejärel valitakse võitjad. Siis korraldame me iga-aastaselt diskot ning sinna kogume kõigilt laagrilistelt soovilugusid ühe muusikalise töötoa raames. Disko on meil alati väga oodatud!
Augustikuus on teil mitmeid märgilisi sündmuseid tulemas. Rääkige natuke neist lähemalt.
Jah, 1. augustist alustab meie koolis tööd uus direktor ning oleme tema tuleku üle väga põnevil. Lisaks saame me koolile ka kastiratta, mille saime soetada Hooandja toel. Kastiratas aitab meil edaspidi osasid lapsi, kelle tasakaal ei ole liiga hea, võtta jalgrattamatkale kaasa.
Mida veel sooviksite lisada?
Laager on alati nii vanemate, laste kui meeskonna poolt oodatud. Meil on siin tore üks kord suve jooksul kokku saada ja sisukalt aega veeta.
Laagri korraldamist toetatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi määruse „Noorte püsi- ja projektlaagrite toetuse andmise tingimused ja kord“ alusel.