Mõtelda on mõnus, kirjutada raskem,
ärgem sellepärast pääd veel norgu laskem!
Hando Runnel
Selle õppeaasta tasemetööd on tehtud ja on aeg teha kokkuvõtteid. Eesti keele teise keelena hindajate nopped koondas meie blogi jaoks haridus- ja noorteameti eesti keele teise keelena peaspetsialist Tiina Müürsepp.
Kaks aastat – 2022 ja 2023 on eesti keelest erineva kodukeelega 4. ja 7. klasside õpilased teinud eesti keele teise keelena tasemetööd. Eesti keel teise keelena tasemetööd põhinevad põhikooli riiklikul õppekaval ja Euroopa keeleõppe raamdokumendil. 4. klassi tasemetöö vastab keeleoskustaseme A1 kirjeldusele ning 7. klassi tasemetöö A2 keeleoskustaseme kirjeldusele.
Tasemetööde sooritajaid on mõlemal aastal olnud üle 3100.
Tasemetööd on elektroonilised ning koosnevad kirjalikust ja suulisest osast. Tasemetöö kirjalik osa on arvutihinnatav, kuid kirjutamisülesannet ja suulise osa rääkimisülesandeid hindavad haridus-ja noorteameti määratud hindajad.
„Rõõmustab, et õpilased saavad tasemetöö tegemisega arvutis hakkama, seejuures on paremad tulemused kuulamis- ja lugemisosas. Siiski on õpilasi, kes jätavad kirjutamis- ja/või rääkimisülesanded lahendamata.
Suulise osa lahendamisel on liiga palju tehnilisi probleeme kõrvaklappide ja mikrofoni kasutamisel ja teksti salvestamisel,“ rääkis Müürsepp.
Hindajad nendivad, et 2023. aastal on õpilaste kirjutatud tekstid muutunud sisult paremaks.
Kirjutamisosa juures tõid hindajad välja järgmised punktid:
- õpilane ei mõista tööjuhist;
- õpilane vastab ühe sõnaga, kuigi tööjuhis nõuab täislauset.
- õpilane pole harjunud oma kirjutatud teksti üle lugema.
Rääkimisülesannete juures tõid hindajad välja järgmised punktid:
- õpilase kõne on salvestatud, aga kuulda ei ole midagi, õpilane vaikib;
- sosinat ja väga vaikset juttu ei ole võimalik hinnata;
- õpilasel piisavalt julgust arvutis rääkida ja küsimustele vastata;
- õpilane vastab kuuldud küsimustele napisõnaliselt;
- kuulda on kõrval jutustav laps, mitte see, keda tuleb hinnata;
- kõik räägivad ruumis samal ajal, hindaja ei kuule vastajat;
- õpetaja aitab ülesannet selgitada ja vastata;
- õpetaja tõlgib küsimusi;
- õpilane vastab vene keeles;
- õpilane ei tea, mida teha ning kogu vastamise aeg kulub asjatult;
- kõik taustahääled ruumis segavad hindamist.
Hindajatel on suur soov, et õpetajad suunaks õpilast kirjutamisel ja rääkimisel rohkem oma loovust kasutama.
Hindajate nõuanded õpetajale
- Kui õpilane kirjutab juttu või kirja, peab ta oma tekstis kasutama täislauseid ja kirjavahemärke. Üksikud teemakohased sõnad või vastamine ankeedi vormis ei täida eesmärki.
- Kui õpilane pildi kirjeldamise asemel vastab etteantud abistavalele küsimustele vaid mõne üksiku sõnaga ja küsib, mitu sõna ta peab pildi kohta ütlema, võib julgustada õpilast kasutama kogu tema sõnavara, mis pildi kirjeldamiseks sobib.
- Kui õpilasel jäi esimesele või teisele küsimusele vastamisel midagi ütlemata, võib ta järgmistele küsimustele vastamisel eelmisi vastuseid täiendada. Küsimustele vastamist hinnatakse ühtse tervikuna.
- Kui õpilane loeb vastamisel kuulutuse teksti lihtsalt maha, järeldub sellest, et laps ei ole saanud piisavalt ettevalmistust selleks, et osata infot oma sõnadega edasi anda.
- Arvuti kõrvaklappide ja mikrofoni töökorras olek tuleb enne õpilase ülesande täitmist üle kontrollida.
- Kui õpilane oli lahendanud I või II kooliastme näidisteste, oli tema tasemetöö tulemus kõrgem.
Eesti keele teise keelena tasemetööde aruannetega saab tutvuda meie kodulehel https://projektid.edu.ee/pages/viewpage.action?pageId=184849378.
Loodusvaldkonna, matemaatika ja vene keele tasemetööde aruanded leiab siit: https://projektid.edu.ee/pages/viewpage.action?pageId=184849361.
Head uudistamist!