2025. aasta kevadel viidi läbi küsitlus, milles uuriti noorsootöötajate hoiakuid ja hinnanguid enda teadmiste kohta seksuaalhariduse osas. Uuringu läbiviijaks oli Eesti Noorsootöötajate Kogu töörühm, mis loodi 2024. aasta lõpus eesmärgiga toetada noorsootöötajaid seksuaalhariduse edasiandmisel. Töörühma tegevuses osaleb väliseksperdina seksuoloog ja antropoloog Kristina Birk-Vellemaa. 134 noorsootöötaja vastused annavad hea ülevaate tegelikest vajadustest ja väljakutsetest, millega spetsialistid igapäevaselt silmitsi seisavad.
Hoiakud ja ettevalmistus – seksuaalharidus kui noorsootöö osa
„Mina tajun seda, et teema on vajunud meile kaela suure laviinina, kuid võrgustiku valmisolek seda teemat käsitleda on olematu. Jätkuvalt on tabuteema kuvand ja inimesed pigem väldivad seksuaalhariduse käsitlemist noorsootöös.“
On julgustav, et 61,2% vastanud noortevaldkonna töötajatest nõustub või pigem nõustub sellega, et seksuaalkasvatus on osa nende tööst. 14,9% vastanutest ei nõustunud või pigem ei nõustunud ja 24% vastanutest olid neutraalselt meelestatud. Ühe olulise kitsaskohana selgus vastustest, et isegi spetsialistid, kel on noorsootööalane haridus, ei tunne end seksuaalhariduse andmisel piisavalt ettevalmistununa. Vaid iga viies erialase haridusega vastanu hindas oma seksuaalhariduse alast ettevalmistust heaks või piisavaks. Pooled pidasid oma ettevalmistust kasinaks ning iga kolmas tunnistas, et ettevalmistus puudub selles valdkonnas täielikult.
Keerulised teemad – mida noored küsivad?
Noorsootöötajad tunnevad end kõige ebakindlamalt rääkides noortega järgmistest teemadest: erinevad seksuaalpraktikad nagu kink ja BDSM, eneserahuldamine, kompulsiivne seksuaalkäitumine, nauding ja seksuaalne iha ning LGBTQ+ teemad. Need on ka valdkonnad, milles noorsootöötajad kõige rohkem tuge vajaksid.
Lisaks toodi välja vajadust toe järele seksuaalse väärkohtlemise teemade käsitlemisel ja seksuaalsuse kajastamisel meedias. Terved ja turvalised suhted, minapilt ja identiteet, turvalisem seksuaalkäitumine ning seksuaalne nõusolek on valdkonnad, kus enamik noorsootöötajaid tunneb end võrdlemisi kindlalt.
Viimase kolme aasta jooksul on noorsootöötajate juurde kõige sagedamini pöördutud LGBTQ+ teemadel, pornograafia ja meedia mõju küsimustes ning tervete ja turvaliste suhete teemades. Samuti tõusevad sageli esile kehakuvand, soonormid, seksuaalne väärkohtlemine ja turvaline seksuaalkäitumine.
Eetilised dilemmad igapäevases töös
Ligi pooled vastanutest on kogenud eetilisi dilemmasid seksuaalhariduse teemade käsitlemisel. Kõige sagedamini mainitakse väljakutseid seoses lapsevanemate ootuste ja väärtustega – kuidas toetada noori, ilma et tekiks konflikte kodudega.
„Kui lapsevanemate hoiakud on seksuaalsuse osas vältivad ja seksuaalvähemuste suhtes halvustavad, siis kuidas teemat noortega käsitleda ilma kahjustamata noorte ja vanemate suhteid (mis teismeeas on niigi pingelised).“
Samuti tekitab küsimusi noorsootöötaja roll ja selle piirid – millal suunata noor spetsialisti juurde ja kuidas käsitleda füüsilise läheduse soove või ebasobivat käitumist. Mainitakse ka vastuolusid isiklike väärtushinnangute ja professionaalse rolli vahel ning ebakindlust selles osas, millal ja kuidas sekkuda noorte omavahelistesse suhetesse.
Umbes veerand vastanutest teab, kuhu pöörduda eetiliste küsimuste korral, kuid suurem osa pole selles kindel. Toetust otsitakse peamiselt kolleegidelt, spetsialistidelt ja organisatsioonidelt nagu Eesti Seksuaaltervise Liit või LGBT Ühing.
Väljakutsed kolmel tasandil
Küsitlusest selgus, et takistused seksuaalhariduse pakkumiseks jagunevad kolme kategooriasse. Isikliku tasandi väljakutsed hõlmavad teadmiste puudust ja sellest tulenevat ebakindlust seksuaalsusega seotud küsimustes. Paljud mainivad hirmu eksida või isiklikku ebamugavust tundlike teemade juures.
Keskkonnast tulenevad väljakutsed on seotud lapsevanemate võimalike hoiakute ja töökoha organisatsioonikultuuriga. Erinevad väärtused noorte kodudes ning kolleegide või juhtkonna vahel loovad olukorra, kus noorsootöötaja ei tunne ennast turvaliselt seksuaalkasvatuslikel teemadel rääkides.
Süsteemsed väljakutsed hõlmavad ressursside nappust, nii materjalide kui ka koolituste vähesust ning ajalisi piiranguid. Tuuakse ka välja, et igapäevane töö ei jäta piisavalt aega selle valdkonna iseseisvaks uurimiseks ja enesetäiendamiseks.
Kuigi kolm neljandikku vastanutest on viimase viie aasta jooksul osalenud seksuaalhariduse teemalistel koolitustel või otsinud ise infot, hindab vaid umbes veerand praeguseid ressursse piisavaks kvaliteetse seksuaalhariduse pakkumiseks. Olemasolevate ressursside kasutamist takistavad peamiselt ajapuudus, eestikeelsete materjalide vähesus ja teadmatus olemasolevatest allikatest.
Tahet on, kuid tugi on puudulik
Küsitluse tulemused kinnitavad, et noorsootöötajatel on motivatsiooni ja valmisolekut seksuaalhariduse teemadega tegelemiseks – nad peavad seda loomulikuks osaks oma tööst ning enamik on aktiivselt otsinud lisateadmisi. Paraku tuntakse end mitmete teemade osas ebakindlalt, samuti on puudus ressurssidest enesetäiendamiseks ja laiemast süsteemsest toest.
Lisainfot seksuaalsuse teemal leiad – Seksuaaltervis | Seksuaaltervisest ausalt ja avatult | Seksuaaltervisest ausalt ja avatult
Artikli autor: Liilia Laulik, Haridus- ja Noorteameti peaekspert
Artikkel põhineb ENK seksuaalhariduse töörühma märtsis-aprillis 2025 läbi viidud küsitluse tulemustel. Loe rohkem artikleid küsitluse tulemustest siin.
Noorteseire blogi kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.