Kes on noortevaldkonna töötaja? Professionaalne, koostöine, noorte vajadustest lähtuv ja nende arengu toetaja – need on vaid mõned märksõnad. Kuigi valdkonna poliitikat on kujundatud juba ligi 35 aastat, on töötajate ettevalmistus seinast seina ja ka oskus noortega töötada ja neile turvalist keskkonda tagada väga ebaühtlane. Haridus- ja Teadusministeerium on koostöös valdkondlike partneritega alustanud teekonda, et seda üle-Eestiliselt ühtlustada.
Mis on noortevaldkond ja milleks töötajatele kvalifikatsiooninõuded?
Eestis hõlmab noortevaldkond noortepoliitikat, noorsootööd ja noortele suunatud huviharidust ning -tegevust. Noortevaldkonna põhiülesandeks on noore inimese arengu ja sujuva iseseisvumise toetamine samaväärselt uute oskuste ja pädevuste arendamise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemisega. Valdkonnas töötab hinnanguliselt ligikaudu 12 300 inimest. Selline on paarilauseline ülevaade valdkonnast, mis on oma olemuselt väga mitmepalgeline.
Kui rääkida valdkonna töötajate kvalifikatsiooninõuetest, siis üleriigiliste kvalifikatsiooninõuete seadmise eesmärk on tagada noortele noortevaldkonnas (noorsootöö, huviharidus ja huvitegevus) osutatavate teenuste ühtlasem kvaliteet sõltumata piirkonnast. Kvaliteedi tõstmisega:
- tagatakse noorsootöös ja huvihariduses ja -tegevuses osalemisel noortele vaimne ja füüsiline turvalisus;
- antakse hoogu noorsootöötaja ja huvihariduse õpetaja kutseala professionaliseerumisele;
- edendatakse kutseala populaarsuse kasvu ja väärtustamist ühiskonnas, aidates kaasa töötajate järelkasvu probleemide leevendamisele.
Sellega loodetavasti kaasneb ka valdkonnas toimuva osas usaldusväärsuse kasv, mis toetab ka teisi protsesse nii noortevaldkonnas, aga ka terves haridussüsteemis. See omakorda võiks suurendada ka töötajate ja valdkonna väärtustatust.
Kvalifikatsioonõuete loomise protsess
Selleks, et oleks võimalik rääkida kvalifitseeritud töötajatest, on vaja mõista, kes selles valdkonnas tegutsevad. Kuna valdkonna töötajate kohta puudub andmebaasides terviklik ülevaade, valmis 2023. aastal noortevaldkonna töötajaskonna töötingimuste uuring. Sellest uuringust selgus mh, et ligi kolmandikul töötajatest ei ole erialast ja/või pedagoogilist haridust. See tähendab, et ligi 3000-4000 töötajat ei pruugi omada tööks vajalikke kompetentse või nende olemasolus ei saa olla kindel. Meedias on kajastatud erinevaid olukordi, kus noortega ei käituta kõige õigemini. Kvalifikatsiooni olemasolu ei pruugi selliseid olukordi alati ära hoida, kuid see on kindlasti üks samm selleni jõudmiseks. Seega on selge, et on vajadus valdkonna töötajate pädevusi hoida, ühtlustada ja tõsta.
Üks viis pädevuste ühtlustamiseks on valdkonna seadusandluse korrastamine ja seoses sellega kvalifikatsiooninõuete seadmine loodavasse uude seadusesse. Selle ettevalmistamise protsessi on jäänud nii välisriikide noortevaldkondade ja Eesti sidusvaldkondade kogemuste analüüs samasisuliste reformide elluviimisel kui ka erinevatest noortevaldkonna osapooltest koosneva töörühma töö.
Töörühm tegutses septembrist 2024 kuni juunini 2025 ning peale pikki arutelusid jõuti konsensuslikult ettepanekuni, milliseid miinimumkvalifikatsiooninõudeid valdkonna töötajatele võiks seada. Esimene väljakutse oli profileerida valdkonna töötajad – on ju erineva nimetusega ametikohti nii palju, et kõiki isegi ei oskaks välja tuua. Selle töö tulemusena sai loodud kaheksa töötaja profiilid: noorsootöötaja, huvihariduse õpetaja, treener, noorsootöökeskuse juht, huvikooli direktor, projektipõhine noorsootöötaja, huvitegevuse juhendaja, kohaliku omavalitsuse ametnik. Lisaks sai koostatud ettepanek noorteühingutele täiendava tingimuse seadmiseks riiklikest toetusmeetmetest taotlevatele ühingutele. Iga profiili nõuded jagunevad kaheks – eeldusnõuded ning erialased nõuded (vt joonis 1).
Seega, kuidas edasi? Hetkel kehtib noortevaldkonnas kaks seadust – noorsootöö seadus ja huvikoolide seadus. Loomisel on nende seaduste asemel üks valdkondlik seadus, mis sisaldab huviharidust, huvitegevust, noorsootööd ja noortepoliitikat. Seadusloome protsess on väga pikk (vt joonis 2). Mõned aastad tagasi toimus aktiivne sisendikorje noorsootöö ja huvikooli seaduste muutmiseks. Sinna esitati ligi 300 ettepanekut ja kuigi nüüd ei ole enam plaanis olemasolevat seadust muuta, vaid luua uus valdkondlik seadus, on kogutud tagasiside väärtuslik sisend ka uue seaduse loomisel.
Aktiivselt on erinevatel teemadel käinud ja käimas arutelud partneritega. Siia alla liigitub ka kvalifikatsiooninõuete väljatöötamiseks koos käinud töörühma tegevus. Kogutud info alusel toimub seaduse väljatöötamiskavatsuse ehk VTK koostamine. Esialgne plaan on jõuda seaduse VTK tagasisidestamiseni partnerite seas 2026. aasta alguses. Sellele eelneb aga tihe töö ministeeriumis sees. Kui seaduse VTK-le tagasiside esitamise tähtaeg saab läbi, saab sellele tuginedes hakata koostama seaduse eelnõud, mis on tavapäraselt väga pikk ja põhjalik protsess. Eelnõu peab minema riigikokku mitmele lugemisele ning pärast vastuvõtmist toimub selle jõustumine. Töörühma ettepanek on tagada nelja-aastane üleminekuaeg kvalifikatsioonile vastavuseni jõudmiseks. Seadusloome protsessis tasub meeles pidada, et kuigi võime rääkida loodetavast ajaplaanist, siis tegelikkuses võib see olla väga pikk protsess. Näiteks alushariduse seaduse vastuvõtmiseni läks 10 aastat. Loodetavasti valdkondliku seadusega nii kaua ootama ei pea.
Kuidas toetada töötajaid kvalifikatsiooni tõstmisel?
Valminud on valdkonna esindajate poolne konsensuslik ettepanek, millised nõuded peaks valdkonnas miinimumnõudena kehtima. Käimas on seadusloome protsess, kus saab koostatud ettepanekuga võimalusel arvestada, kuid see ei tähenda, et kvalifikatsioonile vastamiseni peaks ootama veel mitu aastat. Niikaua, kui ei ole veel noortevaldkonna töötajatele seatud kvalifikatsiooninõudeid, saavad tööandjad kehtiva seadusandluse alusel need ise seada. Tööandja saab ise määrata vajalikud kompetentsid Töölepingu seaduse (§5 ja 6) ning avaliku teenistuse puhul Avaliku teenistuse seaduse (§10 ja 11) alusel. Seega, kuigi õigusakti hetkel veel ei ole, mis nõuaks noortevaldkonnas konkreetsetele kvalifikatsiooninõuetele vastamist (va laagrid), siis soovitused on koostatud ja neid tasub töö korraldamisel aluseks võtta.
Selleks, et toetada juba enne seaduse jõustumist töötajate kvalifikatsiooni tõstmist, on plaan Euroopa Sotsiaalfondi toel asuda pakkuma pedagoogiliste kompetentside ning juhtimispädevuste tõstmiseks koolitusi. Eeldatavasti jõuavad esimesed koolitused töötajateni juba 2026. aastal. Tasub hoida silma peal täienduskoolituste infosüsteemil Juhan, liituda noorteseire ja Noorte Heaks uudiskirjadega ja jälgida ka valdkondlike katusorganisatsioonide infot.
Kokkuvõttes, suur töö noortevaldkonna töötajate kvalifikatsiooninõuete seadmiseks on tehtud, kuid suur töö on ka veel ees. Siiski tasub kaaluda juba praegu tööandjate endi poolt nõuete seadmist ja/või töötajate koolitustele saatmist, kuna tänu sellele saab tagada noortele turvalisema ja kvaliteetsema arengukeskkonna. Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Haridus- ja Noorteameti noortevaldkonna spetsialistid on valmis kaasa mõtlema, abi pakkuma ja muul viisil toeks olema, et see suur muudatus oleks võimalikult valutu kõikidele töötajatele ja tööandjatele.
Rohkem infot leiab siit: Kvalifikatsioon | Haridus- ja Teadusministeerium
Autor: Airi Park, Haridus- ja Teadusministeeriumi noorte- ja andepoliitika osakonna peaekspert.
Noorteseire blogi kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.