Noored teevad mitmeid otsuseid, mis olulisel määral mõjutavad nende tulevikku, alates haridusest lõpetades tervisega. Selliste iseseisvate otsuste kujunemine on keerukas protsess. Saades igapäevaselt väga paljudest erinevatest kanalitest informatsiooni (näiteks sotsiaalmeedia, ainetunnid, õpetajad, vanemad jne) ja seda pidevalt analüüsides ning asetades oma ümbritsevasse maailma, oma uskumuste ja väärtuste konteksti, võtab noor vastu iseseivaid otsuseid. Seega informatsioon, mida noorele pakutakse, peab olema objektiivne, kõikehõlmav, usaldusväärne, kvaliteetne ja kontrollitud[1].
Kuidas tagada süsteemne ja kvaliteetne noorteinfoteenus seal, kus see on noorele kõige lähemal?
Tallinna Ülikooli noorsootöö korralduse õppekaval valminud magistritöös uuriti ja arendati noorteinfoteenuse mudelit kohalikule omavalitsusele, mis arvestab nii teoreetilist raamistikku kui ka praktikute kogemusi. Läbimõeldud noorteinfoteenus kohalikus omavalitsuses tagab noorte parema informeerituse, mille tulemusena teevad noored oma elu juhtides kvaliteetsemaid otsuseid. Kahtlemata on sel pikemaajalised positiivsed mõjud nii indiviidile kui ka ühiskonnale.
Noorteinfoteenus on osa noorsootööst
Noorteinfo on informatsioon noorte sihtrühmale neile arusaadavas keeles ja vormis koondades teavet ümbritsevast elust, toetades noort iseseisvate otsuste vastuvõtmisel, suurendades teadlikkust võimalustest ja valikutest ning aidates seeläbi kaasa mõtestatud osalusele ühiskonnas[2]. Noorteinfoteenus on osa noorsootööst, mida korraldab kohalikul tasandil kohalik omavalitsus[3] toetudes noorsootöö ja Euroopa noorteinfo harta põhimõtetele. Noorteinfoteenuse elluviimine ehk noorteinfotöö hõlmab erinevaid tegevusi, nagu teavitamine, nõustamine, toetamine, koolitamine või muid spetsiifilisi teenuseid (nt infonõustamine, karjääriteenused). Seda tehakse väga erinevates raamistikes ning erinevates vormides, kasutades muu hulgas erinevaid meediakanaleid. Noorteinfotöö tegemisel on oluline roll noorte infovajaduse väljaselgitamisel, teadvustamisel ja sõnastamisel, mis on tihedalt seotud noorsootöö tuumaga – noorega usaldusliku kontakti loomisega.[4]
Noorteinfoteenuse keskmes on kommunikatsioon ehk sotsiaalne interaktsioon, mida viib ellu noorsootöötaja. Ühelt poolt tuleb tagada kvaliteetne info, teisalt tuleb vastata noorte vajadustele, sh arvestades erinevaid kommunikatsioonikanaleid. Noored eelistavad infot tarbida nii otsesuhtluse kui ka digitaalsete kanalite kaudu, sh kasutades otsingumootoreid ja sotsiaalmeediakanaleid.[5],[6] 97% Eesti noortest vanuses 9-17, kasutab internetti igapäevaselt[7], mistõttu on oluline pakkuda noorteinfoteenust ka digitaalsetes kanalites. Just potensiaalsete uute noorteinfoteenuse kasutajate kaasamisel on oluline kasvatada teenuse nähtavust ja kättesaadavust digitaalsetes kanalites.[8]
Noorteinfoteenuse osapooled
Eelnevast ilmneb, et noorteinfoteenuse korraldamise ja elluviimisega on seotud erinevad osapooled. Noorsootööle, sh noorteinfoteenusele on omane noorest lähtumine ning kaasamine. Noorteinfoteenused mitte ainult ei põhine noorte vajadustel ja huvidel, vaid kaasavad noori otseselt nii teenuse kujundamisse kui ka selle elluviimisse[9]. Ka magistritöös läbiviidud fookusgrupi intervjuudest selgus, et noorteinfoteenust peetakse kahesuunaliseks, kus noor on teenuse kasutaja ja selle kujundaja.
Noorteinfoteenuse elluviimisel on kandev roll noorsootöö spetsialistidel, kelle peamised ülesanded on noorteinfotöö elluviimine, sealjuures lähtudes noore huvidest, soovidest ja vajadustest ning toetades noorte info- ja meediapädevust, osaleda koostöövõrgustikes ning järjepidevalt arendada enda pädevusi, et tagada professionaalne teenuse osutamine ja tagada enda kui professionaali arendamine.
Noorsootööd, sh noorteinfoteenust korraldatakse seadustest[10]’3 ja arengukavadest[11] lähtudes peamiselt kohalikus omavalitsuses. Mil viisil ja milliseid teenuseid kohalik omavalitsus noorsootöö korraldamisel pakub, ei ole reguleeritud, mistõttu noorsootöö teenuste kvaliteet üle Eesti kõigub suurel määral[12]. Niisamuti noorteinfoteenusel puudub regulatsioon ning juhindutakse üldiselt Euroopa noorteinfo harta ja noorsootöö põhimõtetest. Noorteinfoteenuse korraldajate hinnangul on noorteinfoteenus kohalikes omavalitsustes ebaühtlane ning selle strateegilise planeerimisega tegeletakse pigem vähe5.
Uuringu tulemusena, lähtudes läbiviidud fookusgrupi intervjuudest erisuurustes kohalikes omavalitsustes ning teoreetilistest käsitlustest, konstrueeriti noorteinfoteenuse korralduse mudel kohalikele omavalitsustele ning seda hindasid uurimuses osalenud kohalike omavalitsuste esindajad ja noortevaldkonna eksperdid.
Noorteinfoteenuse korraldamine kohalikus omavalitsuses
Noorteinfoteenuse korralduse mudel toetub Euroopa noorteinfo hartale ning noorest lähtumise põhimõtetest. Mudel jaguneb joonisel 1 välja toodud kolmeks erinevaks tasandiks, mis kirjeldavad osapoolte peamist ülesannet, rolle ja vastutust.
Noori (III tasand, joonis 4) kaasatakse noorteinfoteenuse korraldamisse (I tasand, joonis 2) ning noorteinfotöö planeerimisse ja elluviimisse (II tasand, joonis 3). Noored panustavad seega nii sisendi andmisega (ehk millist informatsiooni on vaja) noorteinfo loomisesse ja levitamisse kui ka annavad noorteinfoteenusele tagasisidet. Noorteinfoteenus toimib kahesuunaliselt, ühelt poolt suunatakse noorteinfoteenus noorele, teisalt on noored igati kaasatud igas etapis elluviimisse ja arendamisse.
Korralduse mudelis (joonis 2) on kohaliku omavalitsuse peamine ülesanne noorteinfoteenuse korraldamine ehk kokkuvõtvalt tingimuste loomine teenuse pakkumiseks: strateegiline planeerimine, ressursside kavandamine, professionaalse töötajaskonna olemasolu, koostöö korraldamine ja teenuse kvaliteedi hindamine.
Noorsootöö spetsialisti ja/või -asutuse roll (joonis 3) on noorteinfoteenuse elluviimine ehk tagada piirkonna noortele noorteinfo kättesaadavus aktiivses koostöös koostööpartnerite ja noortega ning luues tööplaani, arendades enda pädevusi ja enda tööd analüüsides.
Noorteinfoteenuse korraldamise ja noorteinfotöö elluviimise alustalaks on noorte infovajadused, soovid ja huvid, mida kaardistab noorsootöö spetsialist või -asutus. Samuti on elluviimise üheks oluliseks osaks noorte kaasamine noorteinfo loomisesse, aga ka noorteinfoteenuse hindamisse ja koostöövõrgustikku (joonis 4). Noored kasutavad noorteinfoteenust ehk tarbivad infot nii otsesuhtluses kui ka digitaalselt ja saavad ka ise olla kaasatud noorteinfo levitamisse piirkonnas.
Kokkuvõtvalt, läbimõeldud ja süsteemne noorteinfoteenus kohalikul tasandil hõlbustab nii erinevate osapoolte tööd ja rolliselgust kui ka pakub kvaliteetset teenust sihtrühmale – noorele, kes vajab seda oma igapäevaelu otsuste kujundamisel. Seeläbi kujundame aktiivseid ühiskonnaliikmeid, kes on osalevad ja panustavad kogu oma elukaare vältel nii piirkonna kui ka ühiskonna arengusse vähemal või suuremal määral.
Kaie Pranno, Tallinna Ülikooli noorsootöö korralduse vilistlane ja Harno noorteinfo peaekspert
Noorteseire blogi kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.
[1] ERYICA. (2015). Compendium of national youth information and counselling structures. https://www.eryica.org/publications/compendium-on-national-youth-information-and-counselling-structures
[2] Haridus- ja Noorteamet. (2023). Noorteinfo. https://harno.ee/noorteinfo
[3] Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. (1993). RT I 1993, 37, 558. https://www.riigiteataja.ee/akt/123022023005
[4] Dibou, T., Rannala, I.-E., Sildnik, H., Ilustrumm-Press, T., Pranno, K., Jüristo, K. (2020). Noorteinfo käsiraamat. Kaasav. Võimestav. Professionaalne. Tallinn https://www.teeviit.ee/noorteinfo/wp-content/uploads/2020/03/Noorteinfo_PDF.pdf
[5] Vainu, V., Södor, K., Strapatšuk, I., Korberg, E., Merusk, K., Aren, H., Kaldaru, H. (2024). Noorte infovajaduste ning kohaliku ja riikliku tasandi noorteinfo kvaliteedi ning kättesaadavuse analüüs. Haridus- ja Noorteamet, Euroopa Sotsiaalfond. https://haridusportaal.edu.ee/uuringud/noorte-infovajaduste-ning-kohaliku-ja-riikliku-tasandi-noorteinfo-kvaliteedi-ning
[6] Väljaots, K., Hein, T., Hiir, K., Allik, A., Adamson, A.-K., Kivistik, K., Käger, M., Derevski, R. (2021). Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga 2020. Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/2022/01/Noorsootoo-tegevuste-rahulolu-2020_lopparuanne.pdf
[7] Smahel, D., Machackova, H., Mascheroni, G., Dedkova, L., Staksrud, E., Ólafsson, K., Livingstone, S., and Hasebrink, U. (2020). EU Kids Online 2020: Survey results from 19 countries. EU Kids Online. Doi:10.21953/lse.47fdeqj01ofo
[8] Karim, M. & Widén, G. (2018). Future youth information and counselling: building on information needs and trends. European Youth Information and Counselling Agency. https://bit.ly/33ww0Db
[9] ERYICA. (2018). Euroopa noorteinfo harta. https://www.eryica.org/charter
[10] Noorsootöö seadus. (2010). RT I 2010, 44, 262. https://www.riigiteataja.ee/akt/116062020010
[11] HTM. (2021) Noortevaldkonna arengukava 2021–2035. https://www.hm.ee/media/1492/download
[12] Martinson, M. (2023) Noortevaldkonna tulevik on muutuvate mustrite nägu. Õpetajate Leht, 10.04.2023. https://opleht.ee/2023/04/noortevaldkonna-tulevik-on-muutuvate-mustrite-nagu/