Noortesse investeerimine eeldab erinevate osapoolte koostööd, lõimumist ja integreeritud noortepoliitikat. Noortepoliitikas on ka kasutusele tulnud uus moodne termin süvalaiendamine (inglise keeles mainstreaming) ehk valdkonnaülene lähenemisviis. Noorte süvalaiendamine (inglise keeles youth mainstreaming) viitab noorte huvidega ja vajadustega arvestamisele ja noorte teemadele keskendumist erinevates poliitikavaldkondades.
Lisaks noortest lähtuvale süvalaiendamisele hõlmab see noorte kaasamist nende elu puudutavate poliitikate kõikidesse faasidesse: ettevalmistamisse, kujundamisesse, elluviimisesse ja järelevalvesse. Noorte küsimuste süvalaiendamine on suunatud noorte probleemide lahendamisele ja võimaluste pakkumisele erinevatel valitsemistasanditel, kaasates erinevaid sidusrühmi. Noorte teemade süvalaiendamine poliitikas tagab, et noorte väljakutseid ja muresid käsitletakse mitte isoleeritult, vaid integreeritakse laiematesse poliitikaraamistikesse.1 2
Poliitika meetmed, mis ei ole otseselt suunatud noortele või ei kuulu noortevaldkonda, võivad siiski oluliselt mõjutada noorte elu. Hinnates erinevate poliitiliste initsiatiivide mõju noortele suurendab see usaldust noorte seas, võimaldades neil olla poliitika kujundamise protsessis olulised osalised. See toetab ka kvaliteetset ja vastutustundlikku poliitika kujundamist, tagades soovitud tulemusi. Väljakutsete korral peavad olema ette nähtud nende leevendamise meetmed. Noorte aspektidega arvestamine poliitika kujundamises tõstab ka avalikkuse teadlikkust noorte olukorrast ja nende rollist ühiskonnas ning suurendab noorte perspektiivi nähtavust erinevates eluvaldkondades. Nii muutub noortevaldkond üha olulisemaks ja on sujuvamalt lõimitud teiste valdkondadega.3
Euroopa Liidu noortepoliitika süvalaiendamine
Euroopa Liidu tasandil ulatuvad noortepoliitika süvalaiendamise juured aastasse 2001, mil pandi alus Euroopa Liidu lõimitud noortepoliitikale valges raamatus „Uus hoog Euroopa noortele“. Seejärel rohkem kui kaks aastakümmet hiljem kirjeldati noortepoliitika süvalaiendamise ja noorte aktiivse kaasamise põhimõtteid EL Noorte Strateegias 2019-2027, kus rõhutati, et noorte teemade süvalaiendamine saab olla tõhus ainult siis, kui see tagab ka sõnaõiguse noortele kõigis võimalikes neid mõjutavates poliitikavaldkondades (vt joonis 1). Põhimõtteliselt viitab Euroopa Liidu Noorte Strateegia rakendamine sellele, et mis tahes valdkonnas või tasandil tegevuste, meetmete ja programmide kavandamisel peavad EL riigid lähtuma noorte olukorrast ja nende arenguvajadustest.
Joonis 1. Noorte teemade süvalaiendamine Euroopa Liidu noortepoliitikas.4
Hiljuti tehtud Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti täitevasutuse raport annab ülevaate süvalaiendamise praktikast noortevaldkonnas 33 Euroopa riigis, pöörates erilist tähelepanu võrdlevale analüüsile Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Austria kogemustes. Riiklikul tasandil teatavad kõik käesolevas raportis osalevad riigid, et neil on olemas formaalsed või mitteformaalsed süsteemsed või ad hoc menetlusviisid noorte teemade arvestamiseks seadusandlike algatuste ettevalmistamisprotsessis. Siiski erinevad nende praktikad mitmes osas. Esimene erinevus puudutab poliitikavaldkondade ulatust, milles arvestatakse noortega. Ligikaudu pooled analüüsitud riikidest (18 riiki) võimaldavad noorte teemasid arvesse võtta seadusandluse koostamisel, mis on piiratud noortevaldkonnaga. Teised (17 riiki) hõlmavad seadusandlust igas poliitikavaldkonnas, millel on mõju noortele (joonis 2).
Joonis 2. Noorte teemadega arvestamine poliitikate kujundamisel, 2023 aasta.5
Raportis esitletud süvalaiendamise praktikate põhjal näeme, et noorsoo teemasid saab integreerida erinevatesse poliitikavaldkondadesse näiteks valitsuse juures olevate komiteede, ministeeriumite üleste koordineerimisgruppide, noorte fookusega töörühmade või muude valdkondade vaheliste menetluste abil. Need tagavad, et noorte prioriteedid ei jää noorsoo-spetsiifiliste poliitikate piiridesse, vaid on integreeritud kõikidesse poliitikavaldkondadesse. Lisaks üheks oluliseks noorte heaks süvalaiendamise meetmeks on riikliku noorte strateegia (või riikliku noorte seaduse) olemasolu, mis hõlmab erinevate eluvaldkondade, valitsemistasandite ja sidusrühmade ning noorte kaasamist, loob tõenäoliselt valdkonnaülest sünergiat ning edendab noortega arvestamist ühiskonnas. Uute poliitiliste otsustuste tegemisel saab noortega arvestada erinevalt, nt kõige levinumad viisid on noorte huvigruppidega (noortevolikogud, noorteorganisatsioonid, õpilas- ja üliõpilasliidud) ja noorte arvamusliidritega konsulteerimine ning noorteuuringute tulemustega arvestamine.6
Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Austria noortepoliitika süvalaiendamise kogemuse võrdlev analüüs näitas mitmeid sarnasusi. Näiteks positiivseks tunnuseks on see, et kõigis neljas riigis teostatakse noorteseiret, mis tagab tõenduspõhisuse, kogudes ulatuslikke kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeid noorte elu puuduvate teemade kohta. Saksamaa noorteseiret viib läbi valitsushaldusest sõltumatu organ. Teistes eelpool nimetatud riikides viib noorteseiret ellu noortepoliitika eest vastutav ministeerium. Ainult Austrias on lisaks kohustuslik nõue, et poliitiliste meetmete ja seadusandluse mõju noortele hinnatakse süsteemselt iga 5 aasta tagant. Kui Prantsusmaal viiakse noorteseire automaatselt läbi iga uue seaduse puhul, siis teistes riikides on süsteemne kohustus ministeeriumitel kaaluda, kas noorteseire on vajalik. Viimaseks, kuid mitte vähem tähtsaks, on kriteeriumite ja mõõdikute kasutamine poliitika mõju hindamisel noortele, mis on levinud ainult Saksamaal ja Austrias. Puudujäägina võiks tuua, et kõigis neljas riigis ei ole noorte osalemine otsustusprotsessides kohustuslik. Kuigi mõnel juhul võib ministeerium korraldada mitteametlikke konsultatsioone, ei kaasata noorte esindajaid süsteemselt.
Eesti kontekstis on noorte heaks süvalaiendamise mehhanisme mitmeid. Riiklikul tasandil on vastu võetud Noortevaldkonna arengukava 2021-2035, toimub süsteemne noorteseire ning noorte kaasamiseks on loodud erinevaid formaalseid vorme kohalikes omavalitsustes (nt noortevolikogud, noorteaktiivid noortekeskuste juures, noorte osaluskohvikud). Kuid hoolimata mitmetest noorte osalemise praktikatest on suureks väljakutseks vähemaktiivsete noorte kaasamine noortepoliitikas partneritena.7 Noorte kaasamine otsustusprotsessidesse eeldab kõikidelt sidusrühmadelt positiivset suhtumist noortesse ja valmidust võtta neid võrdsete partneritena, keda kaasata valitsemise kõigil tasanditel.8
Noorteseire ja poliitikate mõjude hindamise olulisusest
Euroopa Liidu valdkondadeülese noortepoliitika hindamiseks töötati välja raamistik (inglise keeles Youth Impact Assessment), mille eesmärk on hinnata erinevate poliitikate, programmide, meetmete, algatuste ja vahendite mõju noortele ning tagada noorte hääle integreerimine otsustusprotsessidesse, arvestades noorte huvidega ja vajadustega. Noorte mõju hindamise raamistik pakub struktureeritud lähenemisviisi noorteseirele ning on liikmesriikide noortevaldkonna eest vastutavate asutustele ja noortega töötavate organisatsioonide jaoks oluline ressurss, mis tagab noorte teemade süvalaiendamise erinevatesse elusfääridesse. Seda tööriista kasutades saavad sidusrühmad luua kaasavamaid ja mõjukamaid noortepoliitikaid, mis edendavad noorte heaolu ja õiglustunnet.9
Euroopa Noortefoorum on ka aastaid seisnud sellise „noorte kontrolli/ noorte testi“ (inglise keeles youth check / youth test) tööriista eest, et tuua noored poliitika kujundamise keskmesse – et seadusandlust saaks lõpuks kavandada noorte ja tulevaste põlvkondade vajadusi silmas pidades. Euroopa noorte testi (inglise keeles EU Youth Test) algatus on saanud võimalikuks tänu Euroopa Liidu Nõukogu, Regioonide Komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toele, kes on samuti kutsunud üles selle tööriista rakendamisele ELi tasandil.10
EL noorte test põhineb viiel põhialusel:
| EL NOORTE TEST (inglise keeles EU YOUTH TEST) | ||||
| Seadusettepaneku relevantsuse hindamine noorte jaoks | Noorte kaasamine, sh noorte huvigruppidega, noorteorganisatsioonide liikmetega ja ekspertidega konsulteerimine | Erinevate poliitiliste ettepanekute mõju hindamine noortele | Leevendavad meetmed erinevatele noortele, eriti haavatavatele noortele | Läbipaistvus – EL noorte testi tulemuste avaldamine ja noortele arusaadavas keeles. |
Noortega tuleb arvestada erinevates eluvaldkondades ning noorteseire ja poliitikate mõju hindamise tööriistad aitavad muuta poliitika kujundamist noorte jaoks tõhusamaks ja kaasavamaks, tagades, et noorte häält kuulatakse ning nende kogemused ja vajadused on otsuste langetamise protsessis olulised.
Autor: Tanja Dibou, Tallinna Ülikool, noorsootöö dotsent
- OECD (2018), Youth Stocktaking Report. URL: https://www.oecd.org/en/publications/youth-stocktaking-report_dd2f5832-en.html ↩︎
- OECD (2020), Governance for Youth, Trust and Intergenerational Justice: Fit for all generations? https://www.oecd.org/en/publications/governance-for-youth-trust-and-intergenerational-justice_c3e5cb8a-en.html ↩︎
- European Education and Culture Executive Agency. (2024) Youth mainstreaming, youth impact assessment and youth checks. A comparative overview. URL: https://www.anefore.lu/wp-content/uploads/2024/07/Rapport-Youth-Wiki-Youth-mainstreaming-youth-impact-assessment-and-youth-checks.pdf ↩︎
- European Education and Culture Executive Agency. (2024) Youth mainstreaming, youth impact assessment and youth checks. A comparative overview. URL: https://www.anefore.lu/wp-content/uploads/2024/07/Rapport-Youth-Wiki-Youth-mainstreaming-youth-impact-assessment-and-youth-checks.pdf ↩︎
- European Education and Culture Executive Agency. (2024) Youth mainstreaming, youth impact assessment and youth checks. A comparative overview. https://www.anefore.lu/wp-content/uploads/2024/07/Rapport-Youth-Wiki-Youth-mainstreaming-youth-impact-assessment-and-youth-checks.pdf ↩︎
- European Education and Culture Executive Agency. (2024) Youth mainstreaming, youth impact assessment and youth checks. A comparative overview. https://www.anefore.lu/wp-content/uploads/2024/07/Rapport-Youth-Wiki-Youth-mainstreaming-youth-impact-assessment-and-youth-checks.pdf ↩︎
- Dibou T., Rannala I-E., (2022) Noorsootöötajate vaatepunkt: kuidas toetada noorte osalust? Acta Politica Estica, 13, 57−76. ↩︎
- Dibou, T. (2019). Youth policy in Estonia: addressing challenges of joined up working in the context of multilevel governance, Tallinn University, PhD dissertation. ↩︎
- European Education and Culture Executive Agency. (2024) Youth mainstreaming, youth impact assessment and youth checks. A comparative overview. URL: https://www.anefore.lu/wp-content/uploads/2024/07/Rapport-Youth-Wiki-Youth-mainstreaming-youth-impact-assessment-and-youth-checks.pdf ↩︎
- Papp, K. (2022) EU Youth test. A guiding framework for practical implementation. URL: https://www.youthforum.org/files/EU_Youth_Test_Guiding_Framework.pdf ↩︎