Laagrite mõju hindamist piloteeriti esmakordselt 2022. aastal. Mõjuhindamisel annavad noored vabas vormis vastused selle kohta, mis muutused nendega laagris osalemise tulemusel on toimunud. Sellele järgneb laagrikasvatajate tagasiside, üldpädevuste kaardistamine ning välisekspertide hinnang. Selgunud vastuste põhjal saab laagri meeskond arutada parenduskohti ja vajadusel nende sisseviimist.
Mõjuhindamises osales 162 noort
2025. aasta laagrite mõjuhindamises osales 6 laagrit – Taevaskoja, Viimsi Noortekeskus, MTÜ InterEST, MTÜ OleLukoe, MTÜ Kõike Kaunist, MTÜ EstLike. Mõjuhindamine viidi läbi valdavalt laagri kolmandal või eelviimasel päeval, sõltuvalt laagri eripärast. Noortelt küsiti laagris osalemise mõju kohta küsimusi, millele noor sai vastata vabas vormis või valida sobivad vastusevariandid. Laagrikasvataja märgib iga vastanu kohta konteksti juurde (täiendused, märkmed) ning lisab noore vastuse põhjal juurde omandatud üldpädevuste nimetused. Laagrite mõjuhindamise käigus vaadeldi eraldi algkoolis õppivaid 7-10-aastaseid noori, 4.-6. klassis õppivaid 10-13-aastaseid noori, 7.-9. klassis käivaid 13-16-aastaseid noori ning gümnaasiumis õppivaid 16-19-aastaseid noori. Valdavalt osalesid mõjuhindamises 4.-9. klassi noored (vt Joonis 1). Kokku osales mõjuhindamises 2025. aastal 162 noort.
Mõjuhindamises osalenud noored on osalenud laagrites valdavalt rohkem kui ühe korra (vt Joonis 2). Esmakordselt laagrites osalenuid oli 24%, mis on võrreldes 2024. aastaga jäänud enam-vähem samale tasemele (siis oli näitaja 20%). Ülejäänud 65% olid osalenud laagrites 2-10 korda (2024. aastal oli sama näitaja 70%). 2025. aastal vähenes mõjuhindamises osalenute seas nende noorte osakaal, kes on osalenud rohkem kui 10 korda laagris – see näitaja langes 35%-lt 11%-le. Kõik mõjuhindamises osalenud laagrid olid vaba registreerimisega ning sinna said registreeruda kõik soovijad.
Noored tajuvad laagrikeskkonna tugevusi – meeskondlikud ja aktiivsed tegevused, distsipliin ja kindel päevakava on tegelikult neile kasulikud
Kõige rohkem arenesid 2025. aasta mõjuhindamises osalenud noorte puhul suhtlemisoskused (23%) ning tänu sellele leiti ka rohkem uusi sõpru (22%). Samuti tõusis noorte füüsiline aktiivsus (14%). Sarnased tendentsid joonistusid välja ka 2024. aastal läbi viidud küsitluses. Laagrites osalemine on seotud positiivsete arengutega noorte suhtlemisoskuses1, mida toetab laagrikeskkond ise oma olemusega – aktiivõppe tegevused, laagri päevakava, kasvatajate tugi, eakaaslastega koos elamine, turvaline ja toetav keskkond ning inimeste mitmekesisus laagris2. Sama tõid välja ka mõjuhindamises osalenud noored ise.
Laagrikeskkonna ülesehitusest tulenevalt on laagriprogramm reeglina täidetud nii füüsilist kui vaimset pingutust nõudvate tegevustega, mis suurendavad noorte füüsilist aktiivsust3. Sellele aitab kaasa ka laagrite üldine kodukord – nutiseadmed on enamasti lubatud vaid piiratud kasutusajaga, mis tähendab, et noored tunnevad, et saavad suuremat rõhku panna just reaalsetele tegevustele ja suhtlusele. 10% mõjuhindamises osalenud noortest tõi välja, et neis kasvas ka esinemisjulgus – ühe põhjusena toodi välja asjaolu, et koolis saavad tihti esineda vaid oma huvialas väga tugevad noored, mistõttu esinemiskogemus enne laagrit puudus sootuks. Laagrikeskkond annab selle võimaluse, sest sealsed inimesed on avatud, hinnangute vabad, esinemine toimub koos meeskonnaga ning laagris tunnustatakse esinemissooritust, mitte ilmtingimata selle tulemust. Taoline tegutsemine suurendab noorte enesehinnangut4, mis omakorda võimaldab noortel rohkem esineda.
4% mõjuhindamises osalenud noortest tõi välja, et neil on laagris parem unerežiim, sest laagri kindel päevakava ja distsipliin nõuavad noortelt õigeaegset magamaminekut, enamus programmilistest tegevustest toimuvad õus ja värskes õhus, mis soodustavad paremat und ning laagris ei saa öösel nutiseadmeid kasutada, mistõttu ei teki tunnet, et jäädakse millestki olulisest ilma.
Kuigi laagri alguses ei ole noored laagri kodukorrast suures vaimustuses, toovad nad mõjuhindamise küsitluse tulemustes välja, et nad saavad aru, milliseid kasutegureid see tegelikult neile pakub, sest muutused on näha juba lühikese ajaga. Sarnased tähelepanekud selgusid ka ühest varasemast uuringust – laagris olemise ajal minnakse magama ja ärgatakse varem ning kindlatel kellaaegadel, mis aitab tagada välja puhkamise5. Noortel paranes endi sõnul ka hügieen (4%) – seda nii enesehügieeni kui üldise ruumide korrashoiu näol. Laagriprogrammis on ette nähtud aeg hügieenitoiminguteks ning seda tehakse igapäevaselt samal kellaajal koos eakaaslastega. Selline regulaarne tegevus toetab harjumuse kujundamist ning aitab noortel tulevikus paremini iseseisvalt hakkama saada6.
Võrreldes esma- ja mitmekordselt laagrites osalenud noorte tulemusi saab öelda, et väga suuri erinevusi vastuste seas ei esinenud. Ka varasemad uuring toob välja, et laagrites osalemine ühel korral ja mitmel korral ei mõjuta noorte arengumuutusi erinevalt, mistõttu on kogemus sõltumata seal osalemise sagedusest igal juhul noortele kasulik7.
Mõjuhindamise küsitluse tulemustest selgus, et laagrites osalemine arendab kõiki üldpädevusi (vt Joonis 4). Võrreldes 2024. aastaga on need tulemused pisut muutunud ning kui matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalased pädevused arenesid tol hetkel 5%, siis 2025. aastal juba 10%. Sama tendentsi oli näha ka digipädevuste (tõus 7%-lt 15%-le), kultuuri- ja väärtuspädevuste (tõus 6%-lt 15%-le) ning ettevõtlikkuspädevuste (tõus 9%-lt 21%-le) puhul. Kõige rohkem arenes noortel sotsiaalne ja kodanikupädevus (40%), suhtluspädevus (33%) ning enesemääratluspädevus (31%). Laagritel on väga selge roll formaalhariduse toetamisel, et noored omandaksid üldpädevusi, mida koolikeskkonnas ei pruugi olla võimalik omandada8.
Laagrikeskkond ja -formaat mõjutavad noori tulenevalt oma eripärast igal juhul positiivses suunas. Laagris pakutakse noortele hinnangutevaba, sõbralikku ja pingevaba keskkonda, kus on erinevad aktiivsed ja meeskondlikud tegevused ning kindel päevakava, distsipliin ja kodukord, mis piirab ka nutiseadmete kasutamist. See toetab suhtlemisoskuste arengut, suurendab füüsilist aktiivsust ja esinemisjulgust ning tekitab neile eluks vajalikke harjumusi, sh hea unerežiim ning hügieeni tagamise oskused.
Artikkel põhineb Noorte püsi- ja projektlaagrite toetusmeetme lõpparuandel (2026)
Autor Birgit Villum on Harno noorte ja rahvusvahelistumise osakonna peaekspert, kes tegutseb noortelaagrite ning projektlaagrite arendamise ja kvaliteedi tagamise valdkonnas.
Noorteseire blogirubriiki kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.
- McKenzie, T. J., & Dussault, K. L. (2013). The Impact of Camp on Youth Development: What Does the Research Say? Journal of Youth Development, 8: 1-17. ↩︎
- Wilson, C.& Sibthorp, J. (2018). Examining the Role of Summer Camps in Developing Academic and Workplace Readiness. Journal of Youth Development, 13: 1-2. ↩︎
- Beets, E. J., McKenzie, M. P., & Goh, J. A. (2015). The Effect of Summer Camp on Physical Activity Levels in Youth: A Pilot Study. Journal of Physical Activity & Health, 12: 927-934 ↩︎
- Smith, S. C., & Hollander, G. L. (2016). Camp Experiences and Youth Development: Perspectives on the Effects of Outdoor Summer Camp Programs. Journal of Youth and Adolescence, 45: 975-984. ↩︎
- Kidokoro, T., Minatoya, Y., Imai, N., Shikano, A., Noi, S. (2022). The Immediate and Lasting Effects of Resident Summer Camp on Movement Behaviors Among Children. Frontiers in Pediatrics, 10. ↩︎
- O’Mahar, K., Holmbeck, G. N., Jandasek, B., & Zukerman, J. (2010). A Camp-based Intervention Targeting Independence Among Individuals with Spina Bifida. Journal of Pediatric Psychology, 35: 848–856. ↩︎
- Waller, L. A., & Miller, R. T. (2018). Comparative Effects of First-Time and Repeat Camp Attendance on Youth Outcomes. Journal of Camp Research, 14: 87-98. ↩︎
- Larson, J. D., & Smith, A. K. (2019). Camp Experiences and Their Effects on Youth Education and Competency Development. Journal of Educational Psychology, 111: 613-629. ↩︎