Usalduse tähtsus noorsootöös on välja toodud nii Eesti kui välismaa uuringutes. Usaldusliku suhte olemasolu toetab noore heaolu ja enesehoidu, tõstab õppeedukast, koostöövõimekust ja pühendumust ning kasvatab usku inimestesse ja institutsioonidesse1. Ometigi on Eesti noorte usaldus nii teistesse inimestesse kui ka institutsioonidesse langustrendis2. Saab küsida, kuidas noorsootöö kui kontekstist sõltuv ja suhetel põhinev praktika saaks noorte ning ühiskonna vahelist usaldust tugevdada.
Norra noored on esile tõstnud, et nemad ei saa usaldada institutsioone või asutusi, vaid usaldus ja hea suhtlus saab tekkida kindla täiskasvanuga. Kellegagi, kes on avatud ja hinnangutevaba, samas ei suru ta end noorele peale – ta on lihtsalt lahe ja olemas, mitte liialt ametlik3.
USA noored tunnetavad, et täiskasvanud kogukonnas ei usalda „lapsi”. Vaja on täiskasvanuid, kes loovad noortega dialoogi ning vastastikuse austusega keskkonna. Igaüks, olenemata vanusest, peab tundma, et rumalaid küsimusi ei ole olemas. Noored soovivad, et neid kaasatakse praktilistesse kogukonda arendavatesse projektidesse, kus nende roll ja panus on selgelt nähtav4.
Luksemburgi noored kogevad noortekeskustes samuti, et noorsootöötajad suhtuvad noortesse kui võrdsetesse partneritesse, mis annab neile julguse. Julguse osaleda tegevustes, milles noored ei pea end pädevateks ja kus nad võivad katsetades eksida ning selle üle koos teistega naerda (ka enda üle). Julguse tunda end „suuremana” kui nad on, sest vaatamata nende vanusele suhtutakse neisse kui võrdväärsetesse. Noorte eneseareng põhineb usaldusel, mis on tekkinud noorsootöötajatega pikema aja jooksul. Noorsootöötajaid kirjeldatakse kui usaldusväärseid professionaale, kes suhtlevad kriitikavabalt ja on vajadusel alati olemas5.
Ka Eestis on uuritud usalduse tähtsust noorsootöös6 ning noorsootöötaja kutsestandard7 toob tulevikuoskusena välja oskuse luua usalduslikke suhteid. Kuidas seda aga praktikas reaalselt teha? Mõned soovitused, mida noortega töötav spetsialist igapäevases tegutsemises rakendada saaks:
- Ole kohal nii füüsiliselt kui ka vaimselt: ole nähtav ja pea kokkulepetest kinni (näiteks nutivabal alal oled ka sina nutivaba).
- Ole inimene, mitte roll: räägi siiralt ja jaga endast „killukesi” (hobid, väikesed ebaõnnestumised jms).
- Kuula aktiivselt ja peegelda vestlust: ära tegele kõrvaliste asjadega ja vajadusel lähtu esmase nõustamise põhimõtetest (vt lisaks Noorteinfo käsiraamatust).
- Ole avatud: ükski küsimus pole rumal ega mõte naeruväärne.
- Kaasa päriselt: anna noortele vastutus, millel on nähtav väljund. Näiteks korraldage tegevus, kus noored teevad otsuseid, viivad enda otsused ellu ja vastutavad tulemuse eest turvalises keskkonnas.
- Luba eksida: toeta eksimustest õppimist ja läbi naeru turvatunde tekkimist.
- Suhtle võrdsena: selgita võimalusi ja põhjuseid, räägi ausalt ja ära alahinda noori.
- Ole usaldusväärne ka siis, kui on keeruline: kui lubad, siis tee ning kui ei saa, siis ütle ausalt.
- Tee pikk plaan: usaldus kasvab ajas, mitte läbi ühekordsete tegevuste.
- Toetu andmetele: uuri noortelt, mis nende jaoks oluline on ning tutvu laiemate trendidega (vt lähemalt Noorteseire kodulehelt)
Autor Mai Pitsner on Harno noortevaldkonna kvaliteedi tiimi peaekspert ja Tallinna Ülikooli teadmussiirde-doktorant, kes panustab noorteseire arendamisse, sh uurib oma doktoritöö raames noorte võimestamist ja üldpädevuste arendamist.
Noorteseire blogirubriiki kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.
- Pitsner, M. (2024). Noorsootöötajatete pädevused usaldusliku suhte loomiseks noorte vaatest. [Magistritöö, Tallinna Ülikool]. ETERA. https://www.etera.ee/s/M4nQpRoSYE ↩︎
- Ümarik, M., & Tinn, M. (2022). Noorte hääl demokraatia kriisis: kodanikuhariduse väljakutsed. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2023-
11/ICCS%202022%20Eesti%20raport%2028.11.pdf ↩︎ - Wathne, K. Youth Transitions and Multi-Agency Responsibility in Early School Leaving: An Ecological Analysis from Norway. Available at SSRN 5970485. ↩︎
- Vaccarino-Ruiz, S. S., Solomon, A., & Langhout, R. D. (2026). “No One is Going to Listen to a Bunch of Kids”: Youth Requests for Radical Listening and Epistemic Justice. Youth & Society, 58(1), 129-151. ↩︎
- Grimm, S.B., Latz, A. & Weis, D. Transformational Education in Youth Work: Theoretical Concepts and Empirical Findings. Child Adolesc Soc Work J (2025). https://doi.org/10.1007/s10560-025-01012-2 ↩︎
- Rannala, I-E., & Karu, K. (2023). Ökoloogiline süsteemiteooria ja koostöövõrgustikud.
Rannala, I-E., Karu, K. (koostajad), Usalduse ehitamine (töös) noortega ja koostöös
kolleegidega. Õppematerjal. Tallinna Ülikool ↩︎ - Sihtasutus Kutsekoda. (2023). Kutsestandardid: Noorsootöötaja, tase 6 – Kutseregister ↩︎