Kui klassis või rühmas on laps, kes käitub agressiivselt või häirib teisi, võib see olla keeruline nii lastele, õpetajatele kui ka lapsevanematele. Käitumisprobleemid, nagu teiste löömine, tõukamine või solvamine, vajavad õigeaegset lahendamist. Alljärgnevalt on Harno Rajaleidja eksperdid Lea Mardik ja Iris Degtjov pannud kokku praktilised soovitused, mida saavad teha kool ja lapsevanemad, et toetada nii käitumisprobleemidega last kui ka klassi tervikuna.
1. Alusta klassireeglitest ja selgetest ootustest
Esimene samm klassis või rühmas on selgete käitumisreeglite loomine. Kool peaks koos õpilastega kokku leppima reeglid, mida kõik mõistavad ja järgivad. Need aitavad luua klassis ühised ootused ja selged piirid, mis toetavad turvalist õpikeskkonda.
Soovitus lapsevanemale: Räägi kodus lapsega klassireeglitest ja selgita, miks on oluline üksteist austada. Lapsed võtavad vanemate suhtumise kiiresti üle, mistõttu positiivne ja toetav suhtumine võib aidata lapsel klassikeskkonnas paremini hakkama saada.
2. Koostöö kooliga ja spetsialistide kaasamine
Kui käitumisprobleemid püsivad, peab kool kindlasti kaasama spetsialiste, nagu eripedagoogid, psühholoogid ja sotsiaalpedagoogid. Sageli võib käitumisprobleemidega laps vajada individuaalset õppekava või abiõpetajat, kes saab teda tunni jooksul toetada (ka lasteaias!). Kool ja spetsialistid saavad koostöös leida lapsele parima lahenduse.
Soovitus lapsevanemale: Tee kooliga tihedat koostööd ja ole avatud spetsialistide soovitustele. Kui laps on käitumisprobleemidega, küsi koolilt, millised meetmed on kasutusele võetud ja mõtle, kuidas saaksid kodus last toetada. Kui tegu on kaasõpilasega, toeta oma last mõistmise ja empaatia õpetamisel. Avatud suhtlemine ja koostöö kooliga aitavad leida parima lahenduse kõigile.
3. Empaatia ja toetus
Vanemate ja klassikaaslaste suhtumine mängib suurt rolli selles, kuidas käitumisprobleemidega laps klassis toime tuleb. Kui lapsed ja vanemad mõistavad, miks mõnel lapsel on raskusi käitumise kontrollimisega, saab vältida konflikte ja tagada toetav keskkond. On oluline meeles pidada, et ükski laps ei ole „halb“. Käitumisprobleemid on enamasti ajutised ja sildistamine võib pikemas perspektiivis negatiivselt mõjutada lapse enesemääratlust.
Soovitus lapsevanemale: Räägi lapsele, et iga laps on erinev ja mõned vajavad rohkem tuge kui teised. Julgusta oma last olema toetav ja mõistev kaaslane, sest empaatia arendamine aitab kõigil klassis paremini hakkama saada.
4. Kuidas edasi, kui koostöö ei suju?
Kui vanemad ei ole valmis spetsialistide soovitusi aktsepteerima, võivad kooli võimalused olla piiratud. Sellegipoolest saab kool rakendada konkreetseid meetmeid, nagu individuaalsed tunnid või päevakava kohandamine, et vähendada konflikti teiste lastega. Vajadusel saab kool kaasata Rajaleidja spetsialiste või kohaliku omavalitsuse haridusnõunikke, et leida lahendus, mis sobib kõigile osapooltele.
Soovitus lapsevanemale: Kui tunned, et kooli meetmed ei anna tulemusi, püüa jääda koostööle avatuks. Neutraalne vahendaja, näiteks Rajaleidja spetsialist, võib aidata leida lahenduse, mis sobib kõigile osapooltele ja aitab luua parema õpikeskkonna.
5. Emotsioonide äratundmine
Kool ja kodu peaksid koos õpetama lapsi oma emotsioone paremini juhtima. Rahunemistehnikad, nagu sügav hingamine või rahunemispaiga kasutamine, võivad olla väga kasulikud. Samuti saab kogu klassile õpetada sotsiaalseid oskusi, mis aitavad lastel konflikte vältida ja nendega toime tulla. Emotsioonidega toimetuleku oskus on kasulik kõigile lastele, mitte ainult käitumisprobleemidega lapsele.
Soovitus lapsevanemale: Õpeta oma lapsele lihtsaid rahunemistehnikaid, näiteks sügavat hingamist, visualiseerimist, viie meele harjutust. Samuti aita tal paremini mõista, kuidas oma tundeid ära tunda ja nendega toime tulla. See aitab lapsel keerulistes olukordades rahulikumalt ja enesekindlamalt reageerida.
Autorid: Lea Mardik, Rajaleidja Pärnu- ja Viljandimaa piirkonna juht ja Iris Degtjov, teadmustiimi arenduse peaspetsialist.