13. oktoobril toimus eTwinningu veebiseminar “Kuidas õpilasi rühmatöösse kaasata”, mille viis läbi Tallinna Gustav Adolfi kooli õpetaja ja haridustehnoloog Ingrid Maadvere.
Rühmatöö on tuttav nii õpilastele ja õpetajatele ning klassis õppides kasutatakse seda palju. Küll aga on distantsõpe püstitanud õpetajatele täiendavaid väljakutseid, sh kuidas viia rühmatöid läbi veebis.
eTwinningu veebiseminari käigus tutvuti rühmatööde läbiviimise põhimõtetega ning jagati soovitusi, kuidas korraldada rühmatööd ka rahvusvahelistes rühmades ning veebipõhisena.
Millest sõltub hea rühmatöö?
Mõnele õpetajale meeldivad rühmatööd väga, kuid teiste jaoks on need paras peavalu. Seminari käigus toodi välja, et rühmatööde puhul on oluline selge ülesandepüstitus, oskuslik õpilaste rühmitamine, motivatsioon, sõbralik õpetaja, piisav aeg rühmatöö tegemiseks ja eestvedaja igas rühmas.
Ingrid Maadvere tõi välja teaduslikud põhjendused edukaks rühmatööks: selged juhised, hea rühmade koosseis, toetav keskkond ning jagatud väärtused. See kõik, aga eriti just viimane tegur, tuleb eTwinningus hästi välja. Kui rühmas on näiteks õpilased Eestist ja Gruusiast või Saksamaalt ja Türgist, siis tuleb silmas pidada kultuurilist tausta ja rahvuslikku eripära, et kõik rühmatöös ikka samu väärtushinnanguid jagaksid.
Õpetajad leidsid, et hea rühmade koosseis ja toetav keskkond mõjutavad rühmatööd kõige rohkem. Lihtne on öelda, et moodustage ise rühmad. Samuti meeldib lastele rühmakaaslased ise valida. Küll aga võib selle tagajärjel juhtuda, et kogu aeg töötavad koos ühed ja samad lapsed. “Rühmade koosseis on harjutamise küsimus,” selgitas Ingrid Maadvere. “Kui õpetaja paneb rühmad kokku, siis tekib harjumus teistega klassis koostööd teha.”
Ta tuletas ka meelde, et rühmas tuleb kõigepealt üksteist tundma õppida. Näiteks tuleks välja selgitada igaühe tugevused ja läbi arutada eesmärgid. “Tihti tehakse projektitöös rühmad, nt kaks õpilast Eestist, kaks Soomest, kaks Itaaliast, ja oodatakse, et nad hakkaksid kohe ülesannet lahendama. Nii ei saa nad omavahel tuttavaks. Veebikoolitustel paistab see eriti silma,” tõi Maadvere näiteks.
Rühmatöö sujuvaks alguseks võiks kasutada nn jäämurdjaid ehk kiireid suhtlusmänge. Näiteks võivad kõik vastata küsimusele “Kui mul oleks vaba päev, siis…” või öelda, mis neile kõige rohkem meeldib. Soovituslik on valida selliseid jäämurdja ülesandeid, mis panevad osalejad omavahel rääkima.
Kas ühisõpe või ühesõpe?
Edasi vaadeldi teemat “ühisõpe või ühesõpe”. Ühisõppe kontseptsiooni puhul on rühmaliikmete vahel tööjaotus, igaüks lahendab konkreetseid alamülesandeid, rühmaliikmete töö tulemus liidetakse üheks tervikuks. Ühesõppe puhul rühmas tööülesandeid ei jagata, probleemi lahendamisse on kaasatud kõik ning õpitakse üksteiselt. Projektitöös kasutatakse palju ühisõpet ning seda just sellepärast, et ühesõppe puhul on pärast raske aru saada, kes kui palju rühmas tegi või kas üldse tegi.
Veel vaadeldi seminaril, kuidas jagada rolle rühmas, kuidas peaks õpetaja rühmatööd haldama ning kuidas rühmatööd hinnata. Lihtsaid ning häid eestikeelseid rühmatöö hindamismudeleid hetkel varnast võtta ei ole, küll aga leidub mõningaid ingliskeelseid materjale.
Kokkuvõttes said seminaril osalenud õpetajaid nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi nippe, kuidas eTwinningus, aga ka lihtsalt koolitöös, rühmatööd tulemuslikumalt rakendada.
Veebiseminar on järelvaadatav Harno YouTube kanalilt.