Vahel ootame lastelt natuke rohkem, kui eakohane on. Üsna sageli arvame, et kui laps lõpetab lasteaia ja läheb sügisel kooli, peaks ta olema valmis iseseisvalt hakkama saama. Tegelikult see nii pole. Ükski laps ei saa pärast lasteaia lõpupidu üleöö suureks, kirjutab Eva Ots, Rajaleidja Rapla keskuse psühholoog.
Seitsmene on ikka veel väike laps, kes vajab iga päev tuge ja abi. Lähedastest eemalolek ja oma vanematest ilmajäämine on laste üks suuremaid hirme, mis põhjustab ärevust.
Mõni laps on kohe pärast lasteaia lõppu valmis mõned tunnid üksi kodus olema, kuid paljud vajavad selle harjutamiseks pikemat perioodi. Mõni võib tõesti olla valmis koolieelikuna suvelaagrisse minema, kuid paljud ei ole. See on normaalne ega tähenda, et laps ei tuleks koolis toime.
Kooliks valmistame last pikalt ette. Terve koolieelse aasta kuuleb ta nii lasteaias kui ka kodus, mis kool on ja mida seal tehakse. Lastel on seal eeskujusid – tuttavaid lapsi, kes juba käivad koolis. Tihti läheb mõni lasteaiasõber samasse kooli. Enamasti kohtub laps koolimaja ja uue õpetajaga juba enne septembrit. Esialgu on koolipäevad lühikesed, vaid kolm-neli tundi päevas. Paljud lapsed ei jää veel esimeses klassis pärast koolipäeva õhtuni üksi.
Kooli ei saa seega võrrelda ei suvelaagriga, milleks laps ei ole saanud pikemalt valmistuda ja kus kõik on võõrad, ega ka päevaks üksi koju jäämisega. Koolieelne suvi on väga hea aeg lapse iseseisvust arendada, kuid seda tuleks teha järk-järgult.
Valmista ta ette
Kas laps saab ühes või teises keskkonnas iseseisvalt hakkama, sõltub kolmest asjast: lapse mõtetest, oskustest ja kogemustest.
Siit mõned nõuanded:
Kui saadad lapse laagrisse, rääkige aegsasti, mis teda seal ees ootab: millised on laagri reeglid ja päevaplaan ning mida seal veel tehakse. Kes seal on ja kuidas käituda, kui ta jääb hätta või kurvad mõtted võimust võtavad. Küsi alati lapse arvamust.
Alati räägi eesootavast muutusest, olgu laagrisse või kooli minekust või üksi koju jäämisest, positiivselt. Maanda ta ärevust sellega, et oled ise rahulik.
Toeta lapse enesekindlust: räägi talle, et usud temasse ja ta saab üksi hakkama, aga kui ta vajab abi või jääb hätta, oled tema jaoks alati olemas. Last aitab, kui ta teab täpselt, millal ja kuidas ta saab sinuga rääkida, näiteks teete telefonikõne iga tunni aja tagant.
Tihti aitab last, kui ta saab taskus hoida emme või issi käest saadud turvaeset.
Kui väljendad lapse kuuldes oma kahtlusi ja muret: “Mida sa ometi kardad?”, “No kuidas sa ei julge? Kuidas sa sedasi koolis hakkama saad…”, siis süvendad probleemi. Peale võõras keskkonnas toimetuleku ja vanematest eemaloleku muretseb laps siis ka selle pärast, et ta ei vasta vanemate ootustele. See on väikesele inimesele suur koorem.
Mängige kõik läbi
Teiseks mõjutavad lapse iseseisvust ta oskused. Näiteks selleks, et lapsel oleks turvaline üksi koju jääda, peaks ta oskama ust lukku ja lukust lahti keerata, endale võileiba teha, mure korral sulle helistada jne. Kõik oskused arenevad harjutades – algul teeb laps uut asja sinu abiga, siis sinu järelevalve all ise ja lõpuks üksi.
Et laps oleks valmis kooli minema, harjutage koos koolitee käimist, koduukse avamist, söögitegu, saapapaelte sidumist, kellaaja jälgimist, et jõuda õigeks ajaks huviringi jm. Väga oluline on tähelepanu pöörata ka sotsiaalsetele oskustele ja tunnete juhtimisele. Õpeta laps vajaduse korral abi küsima.
Nii nagu kooliminek nõuab uusi oskusi, tuleb ka laagriks aegsasti valmistuda. Harjutage tükk aega varem kõike, mida lapsel võib seal vaja minna. Arvesta ka, et kodust ehk turvakeskkonnast eemal ei pruugi muidu selged toimingud nii hästi välja tulla. Seega tuleks oskusi harjutada tasemeni, kus laps suudab neid rakendada ka võõras olukorras.
Toeta lapse iseseisvust iga päev ja julgusta teda ise toimetama. Abista, kui ta seda vajab, aga lase alati kõigepealt tal endal proovida.
Üksi kodus
Iseseisva toimetuleku kolmas tähtis tegur on kogemus. Kui lapsel on kodust eemalolekust varem negatiivsed kogemused, mõjutab see ka tulevasi kogemusi. Näiteks võib juhtuda, et vastumeelselt laagrisse saadetud laps ei julge sügisel kooli minna. Või ei julge ta koolist koju tulla, sest on varem vastu tahtmist ja hirmuga üksi koju jäetud.
Kui laps on seni veetnud päevad tuttavas lasteaias ja pole kunagi üksi kodus olnud, pole ta valmis kohe pärast lasteaia lõppu kogu päevaks üksi jääma. Harjuta teda sellega samm-haaval. Kõigepealt jäta ta koju pooleks tunniks. Kui see läheb hästi, siis tunniks. Kui seegi läheb hästi, siis paariks tunniks.
Palju abi on, kui laps saab üksi kodus olekut harjutades emale-isale helistada. Et laps liiga palju ei helistaks, võite leppida kokku kindlad ajad. Nii harjub laps iseseisvusega tasapisi ja see seostub talle heade, mitte halbade kogemustega.
Vahel tuleb ette, et laps pole veel valmis üksi kodus olema, aga vanemad peavad tööl käima. Siis lähene asjale loominguliselt: näiteks proovib laps paar tundi üksi olla ja paar tundi on sinu töö juures, äkki puhkate kaasaga sel aastal eri ajal, võib-olla saavad aidata vanavanemad või teised lähedased. Kui laps vajab hoidmist, võiks tema vastu tahtmist laagrisse saatmise asemel küsida lasteaiast, kas ta saaks seal valverühmas olla.
Mõnikord juhtub, et ka pärast pikka valmistumist, mõtete, oskuste ja kogemuste kujundamist ei saa seitsmene veel päris hästi iseseisvalt hakkama ning tal tekivad raskused kas koolis käimise või pärast kooli kodus toimetulekuga. Et leida olukorrale lahendus, pöördu julgelt kooli tugispetsialistide poole.