“Et sa võid õppida seda teooriat seal tunnis, aga see ei toimi…” Niimoodi ütles üks Kohtla-Järve noor ühiskonnaõpetuse tundide kohta. See pani mõtlema – kas tõesti on meie haridus Eestis selline, et õpitakse küll, ja õpitakse tublisti, aga miski x-faktor ikkagi jääb puudu. Samas aga näitab see tsitaat ka ühte kummalist paradoksi, mis tuleb välja eri uuringutest: kuigi Eesti noored peavad osalemist oluliseks, siis praktikas nad siiski ei osale. Sellest paradoksist järgnevad paar lõiku räägivadki, keskenduses haridussüsteemile ja selle rollile noorte kodanikuks kasvamisel ja seeläbi ka ühiskondliku osaluse suurendamisel.
Kool kui koht, kus lapsed ja noored veedavad märkimisväärse osa oma elust, peaks andma noortele nii teadmisi, kui ka hoiakuid ja väärtusi. Üheks kooli eesmärgiks on aidata kujundada kodanikku, kes saab hakkama tänapäeva keerukas ühiskonnas. Selle jaoks on erinevaid viise: peale konkreetse info andmise, peaks olema kool ka koht, kus noored saavad harjutada kodanikuks olemist, otsustades koostöös teistega ise oma keskkonna üle.
Kuidas saab selle taustal poliitika siis noori mitte huvitada? Samal ajal kui valimiskabiinides täidetakse sedeleid, on noored aga koolis, trennis või huviringis või lihtsalt chillivad rulapargis ning jagavad oma sotsiaalmeedias mõnda järjekordset meemi või Tik-Toki videot, ent sellega ka asi piirdub. Tegelikkuses asjad muidugi nii must-valged ei ole, nagu mainiti alguses – noorte poliitiline osalus on tegelikkuses palju laiem mõiste – näiteks läheb selle alla ka aina rohkem levinud elustiilivalikud ja praeguse kliimapoliitika vastane protest. Rulapargis võib hängida ka oma termoskruusiga, et vältida ühekordsete topside kasutamist ja trennis saab käia ka nende riietega, mille tootmisel on keskkonda säästetud. Just sarnased elustiilivalikud on saanud üheks noorte poliitilise osaluse viisideks ja meelsuse näitamiseks.
Uuringud näitavad, et Eesti noored peavad oluliseks osalemist, aga traditsioonilisel viisil ehk valimistel hääletamisel, osalevad noored vähe, seda vaatamata sellele, et oma meelsus ja eelistus on noortel olemas. Kuidas siis kool aitab noorte kodanikuosalust suurendada? Mis on kodanikuhariduse roll Eestis? Nende ja muude küsimustega tegelebki Noorte Osaluse Suurendamine järgmine raport.