Lõpueksamid peavad toetuma sellele, mida õpilased on päriselt õppinud, ning andma ausal ja selgel moel võimaluse oma teadmisi rakendada, kirjutab Alge Ilosaar.
Rubriik: Uncategorized
Laagrid arendavad noorte suhtlemisoskust ning füüsilist aktiivsust
Laagrite mõju hindamist piloteeriti esmakordselt 2022. aastal. Mõjuhindamisel annavad noored vabas vormis vastused selle kohta, mis muutused nendega laagris on toimunud. Sellele järgneb laagrikasvatajate tagasiside, üldpädevuste kaardistamine ning välisekspertide hinnang. Selgunud muutuste põhjal saab laagri meeskond arutada parenduste sisseviimist.
Teeviit 2025. aasta teemakuud: praktiline tööriist noorsootöötajale
Haridus- ja Noorteameti hallatav üleriigiline noorteinfoportaal Teeviit koostas juba viiendat aastat järjest Teeviit teemakuud aastaplaani. Tänavune aastaplaan koondab varasemast rohkem temaatilisi juhend- ja tugimaterjale, formaate ja meetodeid ning on noortega töötavatele spetsialistidele kasulik tööriist, et pakkuda oma piirkonna või asutuse noortele usaldusväärset, kvaliteetset ja ajakohast informatsiooni.
Lugemisraskus kui laialt levinud probleem
Suurem osa eesti keeles lugema õppivatest lastest omandab esmase lugemis- ja kirjutamisoskuse esimese klassi lõpuks, aga on lapsi, kelle tulemused on võrreldes eakaaslastega tagasihoidlikud, hoolimata õppimisele kulutatud mahukast ajast. Põhjuseid võib olla mitmeid, teiste hulgas tasuks tähele panna seda, kas laps on käinud lasteaias või kas ta õpib lugema oma emakeeles. Kui välistused on tehtud ja mahajäämus siiski ilmne, tasub tähelepanu pöörata düsleksia riskile.
Eesti laagrikorraldajad käisid Saksamaalt kogemusi ja inspiratsiooni ammutamas
Laagrikorraldajate võrgustik on Eestis üks kauaaegsemaid ja regulaarsemaid, kes iga-aastaselt koos käivad, et panustada laagrite arengusse. Selleks, et areng ei jääks ainult meie riigi piiresse, käiakse võimalusel ka välismaal õppereisidel, et õppida teiste riikide kogemustest.
Miks lapsele ettelugemine on midagi olulisemat kui lihtsalt tore traditsioon?
Ettelugemine oma lapsele on üks väärtuslikumaid tegevusi, mida vanemana teha saate. See pole mitte ainult armas traditsioon ja tore õhtune tegevus, vaid ka suurepärane investeering lapse arengusse ja tulevikku.
Investeerides lastesse täna, ennetame tulevasi väljakutseid
17. – 19. oktoobril toimus Tallinnas rahvusvaheline eTwinningu konverents “Klassist kogukonnani: õpetajate varustamine kodanikuõpetuseks”, kus osales ka Terje Vandmann lasteaiast Väike Pauline.
Mida teha, kui laps tunneb ärevust ja närvilisust kooli ees?
Ärevus on muutunud paljudele õpilastele sagedaseks kaaslaseks, väljendudes tihti ebameeldiva tundena, mis võib segada igapäevaelu. Lastel ilmneb ärevus sageli närvilisuse, füüsiliste kaebuste või seletamatu ohu tundena. Täiskasvanutena suudame tavaliselt ärevust paremini mõista ja juhtida, kuid lastele võib see olla keerulisem kogemus, eriti kui nad ei oska oma tundeid selgelt väljendada. Siin on mõned soovitused, kuidas lapsevanem saaks ärevusega last toetada.
Maardu Gümnaasium aitab eTwinningu toel muuta koolikeskkonda pingevabamaks, õppimist ja suhtlemist toetavaks keskkonnaks!
Juuni alguses toimus Prahas rahvusvaheline eTwinningu õpisündmus, mis tõi kokku õpetajaid kogu Euroopast, sealhulgas Külli Holstingu Maardu Gümnaasiumist. Seminaril „eTwinning and Wellbeing at School“ jagati teadmisi ja kogemusi edukatest projektidest ning uute algatuste ideid. Holsting, kes alustab koos Albaania ja Horvaatia kolleegidega uut projekti “European Herbal Garden,” märkis, et kolme päeva jooksul loodi muljetavaldav koostöö ja said teoks põnevad plaanid, mis aitavad ka kodukoha õpilasi rahvusvahelisse keskkonda tuua.
Kes on Eesti noored ettevõtjad?
Noori ettevõtjaid on kõige rohkem põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja veterinaaria erialal kooli lõpetanute seas. Noored ettevõtjad on pigem mehed kui naised ning noored isad on tõenäolisemalt ettevõtjad kui need, kel lapsi ei ole. Nii selgus statistikaameti analüüsist, mis uuris noorte ettevõtlust mõjutavaid tegureid.