Kui aasta tagasi saime rõõmuga teatada, et Eesti noorteuuringute andmebaas koondab juba ligi 800 publikatsiooni, siis nüüd on põnevat lugemist, millega tutvuda, veelgi enam! Nimelt on andmebaas täienenud pea 80 uue publikatsiooniga väga erinevatel noori puudutavatel teemadel.
Autor: Harno kommunikatsioon
Mida teha, kui lapse klassis on käitumisprobleemidega laps?
Kui klassis või rühmas on laps, kes käitub agressiivselt või häirib teisi, võib see olla keeruline nii lastele, õpetajatele kui ka lapsevanematele. Käitumisprobleemid, nagu teiste löömine, tõukamine või solvamine, vajavad õigeaegset lahendamist. Alljärgnevalt on Harno Rajaleidja eksperdid Lea Mardik ja Iris Degtjov pannud kokku praktilised soovitused, mida saavad teha kool ja lapsevanemad, et toetada nii käitumisprobleemidega last kui ka klassi tervikuna.
Harno toetab omavalitsusi noortevaldkonna teenustele kvaliteedinõuete seadmisel
22. oktoobril alustab Haridus- ja Noorteameti, Tallinna Ülikooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös välja töötatud arengu- ja koolitusprogramm „Kvaliteetsed noortevaldkonna teenused“, mis aitab omavalitsustel edendada oma noortele pakutavate teenuste kvaliteeti. Teenuste all peetakse silmas noortekeskselt kujundatud ja korraldatud tegevusi, mis kannavad edasi noortevaldkonna väärtuseid, näiteks avatud noorsootööd, noorte osalust, noorteinfot ning huviharidust- ja tegevust. Arengu-…
Noorte heaolu üks alustalasid on vaimse tervise kirjaoskus
Haridus- ja Noorteameti noorteinfo valdkond võttis osa rahvusvahelisest projektist “YIMinds – Youth Information minding young people’s mental health”, mis keskendus vaimse tervise kirjaoskusele (mental health literacy). Fookuses oli nii noorte teadlikkuse suurendamine, spetsialistide teadmiste arendamine kui ka avalikkusele suunatud infotegevused.
Harno peadirektor: kui välisrahastus kaob, siis kas Eesti haridusel on plaan B?
Harno juht Jaak Raie avab Eesti Päevalehe arvamusartiklis Harno rahastuse erisuunalisi arenguid: ühelt poolt väheneb riigieelarve toetus 1,8 miljoni euro võrra, kuid teiselt poolt kasvab välisrahastus 8,4 miljoni võrra. Enam kui 85% Harno eelarvest tuleb seega välisvahenditest, mis on ühe riigiasutuse jaoks tavatu olukord. Toome siinkohal välja 3 olulisemat sõnumit artiklist.
Noortevaldkonna juhtide toetamine vajab eraldi tähelepanu
Noortevaldkonnas pööratakse üha enam tähelepanu pakutava teenuse kvaliteedile ja kättesaadavusele. Seega tuleb aina rohkem rääkida ka kvalifitseeritud valdkonna töötajatest. Tallinna Ülikooli magistritöö annab hea ülevaate valdkonna ametnike ja noortekeskuste juhtide pädevustest.
Noorsootöötaja enesehoid on peamine alustala noorte vaimse tervise ja heaolu toetamiseks
Noorte vaimse tervise ja heaolu toetamise alustalaks on noorsootöötaja enda hea vaimne tervis, tasakaalus isiklik- ja tööelu ning heaolutunne. Selleks, et noori toetada, suunata või kuulata, jätkusuutlikult oma tööd teha ja vältida ülekoormust, on oluline pöörata oma enesehoiule piisavalt tähelepanu.
Tule aita toetada 7.-9. klassi noorte vaimse tervise alast teadlikkust!
Alanud on vaimse tervise kuu. Sel puhul võiksime kõik pöörata rohkem tähelepanu sellele, kuidas lisaks iseenda tervise hoidmisele, märgata ja toetada ka inimesi enda ümber. Üks haavatavamaid sihtrühmi vaimse tervise probleemide osas on paratamatult noored, kes alles õpivad tundma iseend ning ümbritsevat maailma. Noorte vaimse tervise toetamiseks on Eestisse toodud tõenduspõhine programm Youth Aware…
E-eksamid: kuidas kujundada tänastest hirmudest ühine eesmärk – pakkuda noortele parimat haridust
E-eksamid on viimasel aastal olnud üheks kuumemaks teemaks haridusvaldkonnas. Paide Arvamusfestivalil toimunud Juhtimisteatri* ja Heiti Pakki eest veetud arutelu tõi kokku õpetajad, lapsevanemad, õppijad ja hariduseksperdid, et luua arusaam, millised on erinevate osapoolte hetkenägemus ja hirmud seoses e-eksamitega ning järjest enam digitaliseeruva haridusmaastikuga. Tundub, et valdavalt on erinevad osapooled mõistnud, et e-eksamitele üleminek on paratamatu samm digiajastu suunas. Siiski toob see kaasa küsimusi ja väljakutseid, mida ei saa tähelepanuta jätta.
Kuidas toimub rahuhariduse edendamine noortekeskuses?
Rahu loomisesse saab iga avatud noortekeskus ja selle töötajad panustada. Iga väike ja järjepidevalt toimuv tegevus või samm saab viia lähemale tasakaaluni. Selleks tuleb vaid teatud võtted argipäeva tegevustesse lõimida ja selle tulemusena muutub ümbritsev keskkond rahulikumaks.