Artikkel ilmus ERR-i uudisteportaalis 11.06.2025
Lõpueksamid peavad toetuma sellele, mida õpilased on päriselt õppinud, ning andma ausal ja selgel moel võimaluse oma teadmisi rakendada, kirjutab Alge Ilosaar.
Põhikooli lõpueksamid on igakevadine hariduselu osa, mis mõjutab igal aastal otseselt või kaudselt iga kümnendat inimest Eestis: noori, kes eksameid sooritavad, ning õpetajaid, lapsevanemaid ja koolijuhte, kes neid toetavad.
Sel kevadel tõstatus eksamite korralduse kohta mitmeid küsimusi, eriti seoses ajakava, ülesannete sõnastuse, aga ka hindamisjuhiste selgusega. Olles olnud ise koolis nii õpetaja, õppejuht kui ka lapsevanem, mõistan hästi ootusi, mida eksamitega seoses tuntakse.
Eksimused ei jäänud tähelepanuta
Lõpueksamid on pingeline aeg nii õpilastele kui õpetajatele ja sel perioodil on selgus, usaldus ja ettevalmistus eriti tähtsad. Haridus- ja noorteameti roll on eksamite koostamine ja elluviimine lähtudes haridus- ja teadusministeeriumi kehtestatud ajakavast ja suunistest.
Sel aastal oli ajakava varasem kui tavaliselt ning kattus osaliselt riigieksamite perioodiga, mis tähendas lühemat ettevalmistusaega kogu eksamitsüklile alates ülesannete koostamisest kuni hindamismaterjalide valmimiseni. Seda aga olemasoleva ressursiga, mis tõi paraku kaasa inimlikud eksimused. Suure töömahu ja ajasurve juures kasvab paratamatult võimalus, et midagi jääb märkamata või läheb valesti.
Asjaosaliste kriitika ja reaktsioon on aga mõistetav ja ka põhjendatud, sest selleks, et eksamid oleksid usaldusväärsed, peavad ülesanded olema mitte ainult sisuliselt korrektsed, vaid ka üheselt arusaadavad ja ühtlaselt hinnatavad.
Ei mõju kaugeltki hästi see, kui eesti keele eksamitöö ise keelevigu sisaldab. Täpsemalt esines üks trükiviga: “sigimisedukust” asemel oli “seigimisedukust” ning kaks sõnastuslikku kordust (eksamis: “Suur-konnakotkas on enamasti ühtlaselt tumepruun, enamasti ühtlaselt tumepruun, väike konnakotkas on heledam. Väike-konnakotkas on heledam.” Peaks olema: “Suur-konnakotkas on enamasti ühtlaselt tumepruun, väike-konnakotkas on heledam.”). Peale eesti keele üheski teises eksamitöös vigu ei esinenud.”Tööde uuesti trükkimine oleks tähendanud märkimisväärset lisakulu maksumaksjale ning kaaludes olukorra sisu, ei olnud see proportsionaalne.”
Vead ei jäänud meil märkamata ja koolidele saadeti koos eksamitöödega täiendav kaaskiri. Kuna praegu on eksamid veel paberil, siis tööde uuesti trükkimine oleks tähendanud märkimisväärset lisakulu maksumaksjale ning kaaludes olukorra sisu, ei olnud see proportsionaalne.
Kirjavead olid küll kahetsusväärsed eksimused, kuid ei mõjutanud ülesandest arusaamist ega sooritust. Selles olukorras pidasime kõige olulisemaks kiiret reageerimist ja koostööd – selgitused edastati aegsasti ning olid õpetajatele eksami ajaks kättesaadavad.
Partnerlussuhe eeldab mõlemapoolset panust
Et toetada põhikooli eksamite hindamisprotsessi ja avada hindamisjuhiseid, korraldasime tänavu esmakordselt kõikidele koolidele ühised n-ö hindamisseminarid, kus õpetajad said küsimusi arutada ja tõlgendustes kokku leppida. See on eriti oluline koolides, kus õpetajaid vähe ja ainekolleegide vaheline koostöö piiratud või vähene.
Leiame, et taolised arutelud on hindamisjuhise kõrval vajalikud, sest ka parima tahtmise korral ei ole võimalik ette näha kõikvõimalikke lahenduskäike ja tekkivaid olukordi, mida aga paljud õpetajad, koolijuhid, aga ka lapsevanemad soovivad ja isegi eeldavad.
Lahenduskäikudest olulisem on see, et kõik õiged vastused loetaks hindajate poolt õigeks ja seda käsitlesime ühe punktina ka kohtumistel. Seminarid said õpetajatelt positiivset tagasisidet ja on hea alus edaspidiseks, seega soovime selle formaadiga kindlasti jätkata.
Samal ajal võtame arvesse ka kriitilisi tähelepanekuid, mis seminaride sisulise ülesehituse ja ajastuse kohta tehti, et järgmistel kordadel oleks tugi veel selgem, sisulisem ja paremini ajastatud.
Parandada saab alati
Meieni on jõudnud erinevaid teid pidi palju sisukat tagasisidet nii õpetajatelt kui koolijuhtidelt, sealhulgas eksamite ajastuse ja korralduse mõju kohta koolielule. Oleme selle kaardistanud ning edastanud ka haridus- ja teadusministeeriumile, nii saame edasiste otsuste tegemisel arvestada koolide tegeliku olukorraga.
Lähtume paljude kolleegidega oma töös põhimõttest, mis on kahtlemata ka usaldusväärse eksamisüsteemi aluseks: õppetööd puudutavad otsused ei saa sündida ainult laua taga, vaid peavad arvestama koolielu praktikaga.
Usume, et lõpueksamid peavad toetuma sellele, mida õpilased on päriselt õppinud, ning andma ausal ja selgel moel võimaluse oma teadmisi rakendada. Harno jaoks on oluline, et eksamiprotsess oleks õpetajatele ja õpilastele läbipaistev, õiglane ja toetav. Parandada saab alati ja just seetõttu on avatud tagasiside, koostöö ning valmisolek muudatusteks iga järgmise eksamiperioodi eel oluline osa meie tööst.
Tänan kõiki õpetajaid, koolijuhte ja partnereid, kes aitasid sel kevadel olukordi selgitada, andsid sisulist tagasisidet ja toetasid õpilasi kogu protsessi vältel.
Autor Alge Ilosaar juhib Haridus- ja Noorteameti hindamiskeskust, vastutades lõputestide ja tasemetööde korralduse ning läbipaistva hindamisprotsessi loomise eest. Ta töötab selle nimel, et eksamid oleksid õppega kooskõlas, õiglaselt hinnatavad ja õpetajatele ning õpilastele tuge pakkuvad.
Toimetaja: Kaupo Meiel (ERR)