Noorsootöö ja tegelikult mistahes noortele suunatud tegevuste mõju ei sõltu ainult sellest, kas teenused on olemas. Otsustav on see, kui hästi need jõuavad nooreni, lähtuvad tema olukorrast ning aitavad tal päriselt edasi liikuda hariduses, töös ja elus laiemalt. Just seetõttu ei ole noortekeskne lähenemine noorsootöös ja töös noortega igas muus valdkonnas pehme lisand ega väärtusloosung, vaid kvaliteetse ja mõjusa teenuse eeltingimus.
See küsimus on eriti terav ajal, mil noorte haridus- ja tööturuteed ei ole lineaarsed ning osa noori vajab läbimõeldumat, paindlikumat ja järjepidevamat tuge. Eestis oli 2024. aasta lõpus 15–29-aastaste seas 22 900 NEET-olukorras noort ehk 11% vanuserühmast; 2023. aasta lõpus oli see näitaja 19 500 ehk 9,6%. Statistikaameti andmed näitavad, et NEET-olukorras noorte osatähtsus püsib Eestis märkimisväärne ning viimaste aastate andmed viitavad mõnes rühmas taas kasvule (Statistika juhtimislauad). Euroopas tervikuna ei ole NEET-määr 2024. aastal küll tõusnud, kuid probleem püsib suur: EL-i 15–29-aastaste keskmine oli 11,0% ning maapiirkondades oli see kõrgem kui linnades — vastavalt 12,3% ja 10,0% (Eurostat).
Miks osa noori jääb teenustest kõrvale isegi siis, kui teenused on olemas? Vastus ei peitu ainult võimaluste hulgas, vaid teenuste sobivuses. Noortegarantii tugevdamise tegevuskava rõhutab, et NEET-olukorras noorte toetamisel on vaja valdkondadeülest koostööd ja individuaalsetest vajadustest lähtuvat juhtumikorralduslikku lähenemist (Noortegarantii tugevdamise riigisisene tegevuskava perioodiks 2022–2027). Paabort ja Beilmann rõhutavad, et NEET-olukorras noorte toetamisel ei saa lähtuda universaalsest „üks lahendus kõigile“ loogikast, sest tegemist on mitmekesise ja haavatava rühmaga, kelle puhul on vaja paindlikke lahendusi ning paremat arusaama noorte tegelikust olukorrast ja vajadustest (Paabort, Beilmann 2025).
Miks noortekeskne lähenemine on siin võtmetähtsusega?
Noortekeskne lähenemine lähtub arusaamast, et noor ei ole pelgalt teenuse saaja, vaid oma elu puudutavates otsustes osalev isiksus (Rämmer jt., 2021). Lundy klassikaline käsitlus näitab, et noore osalus ei tähenda ainult võimalust oma arvamus välja öelda, vaid ka seda, et talle luuakse ruum osalemiseks, teda kuulatakse ning tema seisukoht saab otsuseid päriselt mõjutada (Lundy, 2007).
Noortekeskne lähenemine lähtub arusaamast, et noor ei ole pelgalt teenuse saaja, vaid oma elu puudutavates otsustes osalev isiksus.
See loogika on oluline ka noorsootöös. Arenguseire Keskuse 2026. aasta uuring noorte otsustamise kohta rõhutab, et otsustusvõime on dünaamiline ja mitmetahuline: see kujuneb sisemiste ja väliste tegurite koosmõjul ning sõltub kontekstist, kogemusest, väärtushinnangutest, eneseregulatsioonist ja sotsiaalsest keskkonnast. Seetõttu ei saa noorte toetamisel lähtuda ainult vanusest, staatusest või ühest standardlahendusest (Tõugu, Palu, Liin, 2026).
Just siin seisnebki noortekeskse lähenemise tugevus: see aitab mõtestada ja kujundada teenuseid nii, et noore areng, heaolu ja osalus ei oleks kõrvalteema, vaid teenuse sisu ja korralduse lähtekoht (Rämmer jt., 2021).
Arendustegevused toetuvad varasemalt loodud teadmisele ja kogemusele
Tartu Ülikooli Narva kolledži noorsootöö osakonna uurijad on noortekeskset lähenemist juba varem teaduspõhiselt sõnastanud ja eri noorsootöö keskkondades katsetanud koostöös noorsootöötajatega. See tähendab, et uus teadusarendusprojekt “Noortekeskne kvaliteet: tööriistad ja uuring teenuste kujundamiseks, kus noor on keskmes” ei alga tühjalt kohalt, vaid toetub varasemalt loodud teadmisele ja kogemusele. Projekti eesmärk on luua eeldused, et noortekeskset lähenemist saaks senisest teadlikumalt kasutada noorsootöö teenuste kujundamisel, hindamisel ja arendamisel.
Haridus- ja Noorteameti elluviidava tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ üheks suunaks on noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamine, et tagada noorte vajadustele vastavate kvaliteetsete teenuste kavandamine, osutamine ja hindamine ning arendada järjepidevalt kvaliteedi ja mõju hindamise meetodeid ja instrumente. Alanud arendustegevused toetavad selle eesmärgi saavutamist konkreetse fookusega: tuues noortekeskse lähenemise rakendamise juurde rohkem teaduspõhist teadmist, noorte vaadet ja praktilisi töövahendeid.
Selle töö ühe olulise tulemusena on Narva kolledžis juba loodud noortekeskse lähenemise teaduspõhine mudel. Selles on sõnastatud viis noortekeskse lähenemise põhikomponenti: noorte õiguste järgimine, tegelik osalus, noorte respekteerimine, noorte väärtuste teadvustamine ja jõustav keskkond. Neid komponente on noorsootöö vaates juba uuritud ja katsetatud ka noorsootöötajate seas.
Järgmine oluline samm on tuua sellesse teaduspõhisesse käsitlusse senisest tugevamalt sisse noorte enda vaade. Käesoleva projekti üks keskseid fookusi on mõista, mida noored ise neist komponentidest arvavad ja kuidas nende põhimõtete järgimine noorsootöös või muus töös noortega võib mõjutada noorte väärtuste kujunemist. Nii ei keskendu projekt ainult sellele, kuidas spetsialistid noortekeskset lähenemist mõtestavad, vaid ka sellele, kuidas noored ise selle tähendust ja mõju kogevad.
Sellest teadmisest lähtub ka projekti praktiline pool. Eesmärk ei ole üksnes koguda uut teadmist, vaid pakkuda noorsootöötajatele ja teistele noortega töötavatele spetsialistidele praktilisi võimalusi, kuidas noortekeskse lähenemise komponente oma töös teadlikumalt rakendada. Selleks tutvustatakse projekti raames erinevaid meetodeid, korraldatakse konverents ning luuakse metoodiline tööriist, mis oleks töötajatele lihtsasti kättesaadav, arusaadav ja toetaks noortekeskse lähenemise rakendamist igapäevapraktikas.
Mida projekt konkreetselt annab?
Projekti väärtus seisneb selles, et see panustab noorsootöö kvaliteedi tugevdamisse just seal, kus valdkond seda eriti vajab: tõenduspõhises kujundamises, hindamises ja juhtimises. Projekti raames keskendutakse noortekeskse lähenemise teadlikuma rakendamise toetamisele noorsootöös, analüüsitakse noorsootöö kvaliteedi hindamist tehnoloogiarikkas keskkonnas ning tuuakse fookusesse noorte enda vaade noortekeskse lähenemise viiele komponendile, et mõista, kuidas nende põhimõtete järgimine noorsootöös ja muus töös noortega võib mõjutada noorte väärtuste kujunemist. Need tegevused ei ole üksteisest lahus, vaid moodustavad koos teadmuspõhise aluse, mille pealt saab paremini aru, milline tugi töötab, kelle jaoks ja millistel tingimustel.
Selline panus on oluline ka NEET-olukorras ja NEET-riskis noorte vaatest. Paaborti doktoritöö keskne järeldus on, et noorte toetamisel ei piisa staatusest lähtumisest. Tõhusam on kujundada tugi noore tajutud vajaduste, heaolu, haavatavuse ja tegelike eluolude järgi. Töö rõhutab samuti, et noortepoliitika tõhusus eeldab valdkondadeülest koordineerimist, paindlikkust, kaasloomet ja noorte enda rolli tugevdamist neile suunatud lahenduste kujundamisel (Paabort, 2026).
Miks see on oluline poliitikakujundajale ja ülikoolile?
Noorsootöö suhtes on lihtne jääda skeptiliseks, kui seda näha peamiselt pehmete tegevuste või raskesti mõõdetava valdkonnana. Kuid just siin peitubki noortekeskse kvaliteedi arendamise strateegiline tähendus. Kui teenused ei ole üles ehitatud viisil, mis arvestab noore vajadusi, ei jõua need sageli nende noorteni, kes kõige enam tuge vajavad. Kui teenuste kvaliteeti ja mõju ei osata hinnata, jääb ka valdkonna tegelik panus nähtamatuks.
Seetõttu on noortekeskse kvaliteedi arendamine ühtaegu teaduslik, praktiline ja poliitiline töö. See aitab muuta noorsootöö usaldusväärsemaks nii noore, spetsialisti kui ka otsustaja jaoks. Ülikooli vaates tähendab see võimalust panustada valdkonda, kus teadmine ei jää artiklitesse, vaid kujundab otseselt paremaid teenuseid ja targemat poliitikat.
Autor Maria Žuravljova on Narva kolledži noorsootöö osakonna juhataja ja nooremlektor ning Anne Kivimäe on Narva kolledži noorsootöö õpetaja.
Foto: Pexels
Projekti "Noortekeskne kvaliteet: tööriistad ja uuring teenuste kujundamiseks, kus noor on keskmes" tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Haridus- ja Noorteameti poolt elluviidava Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud programmi „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ raames.
- Eurostat. Statistics on young people neither in employment nor in education or training. (Eur-Lex)
- Haridus- ja Teadusministeerium / Haridus- ja Noorteamet. Noortegarantii tugevdamise riigisisene tegevuskava perioodiks 2022–2027. noortegarantii_tugevdamise_tegevuskava_2022-2027.pdf
- Haridus- ja teadusministri käskkirja lisa: tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks toetuse andmine. harno.ee/stipendiumid-ja-toetused/noortevaldkonna-toetused/programm-mittetootavatele-ja-oppivatele-noortele
- Lundy, L. (2007). ‘Voice’ is not enough: Conceptualising Article 12 of the United Nations Convention on the Rights of the Child. British Educational Research Journal, 33(6), 927–942. (Taylor & Francis Online)
- Paabort, H. (2026). Equisupport model for public sector policymaking with young people in education and employment transitions. Tartu Ülikool.
- Paabort, H., & Beilmann, M. (2025). Poliitikakujundamise vajalikud nihked NEET-olukorras noortega töötamiseks. Riigikogu Toimetised, 52, 93–104.
- Rämmer, Kivimäe, Žuravljova, Kötsi (2021). Noortekeskse lähenemise teoreetiline alus: taust, kontseptsioon ja selle kõlapind Eestis. sisu.ut.ee/wp-content/uploads/sites/537/nkl_teoreetiline_alus_final_1.pdf
- Rämmer, Kivimäe, Žuravljova, Kötsi (2022). Noortekeskne lähenemine ja selle rakendamise mudel N-TELG. rito.riigikogu.ee/eelmised-numbrid/nr-45/noortekeskne-lahenemine-ja-selle-rakendamise-mudel-n-telg/
- Tõugu, P., Palu, A., Liin, T. (2026). Noored otsustamas: millega arvestada noorte otsustusõiguse arutelus? Tallinn: Arenguseire Keskus. 2026_noored-otsustamas_uuring-1.pdf