Artikkel ilmus originaalkujul 10.09 ERRis
Avalik arutelu eksamite infosüsteemi töökindluse üle ja võimaliku uue infosüsteemi arendamise osas kipub varjutama sootuks sisulisema küsimuse, et mida ja kuidas me soovime Eesti hariduses hinnata, kirjutab Tauno Tuisk.
Eksamite sooritamise eesmärk ei ole koolide pingerea tekitamine. See ei ole võistlus. Eksamite põhiolemus seisneb selles, et iga õpilane saaks objektiivset tagasisidet, kuidas ta oma haridusteel on edenenud. Ühtlasi annavad eksamid tagasisidet õpetajatele ja koolidele, et teha järgnevateks perioodideks õppetöös vajadusel korrektuure ja täiendusi.
Tehisintellekti kiire areng on muutmas samuti hindamise olemust. Praegu suudab masin mõne sekundiga kirjutada essee või lahendada matemaatikaülesande. Hindamine (eksam) peab seejuures andma vastuse, mida õpilane ise päriselt oskab. Võib-olla peaks tulevikus eksamitel teatud ulatuses lubama tehisintellekti kasutamist, kuid õpilane peab suutma tehisaru vastuseid kriitiliselt hinnata ja neid täiendada.
Küsimus ei ole praeguses ega uues eksamite infosüsteemi platvormis, vaid sisus: millist välishindamist Eesti haridus vajab?
Küsimus, miks kevadel tõrkunud eksamite infosüsteemi (EIS) ei ole juba uuega asendatud, peegeldab arusaadavat soovi, et süsteem lihtsalt töötaks. Ma kinnitan, et süsteem töötab. Jah, meil on esinenud tõrkeid ja me oleme nende tõrgete lahendamiseks astunud konkreetseid samme.
Üks juurpõhjus varasemate tõrgete esinemisel on olnud vastutuse hajusus ja rollide ebaselgus, kommunikatsiooni ebapiisavus. Need küsimused on nüüdseks lahendatud. Märtsikuus võttis haridus- ja noorteameti (harno) haridus- ja teadusministeeriumilt üle EIS-i haldamise ja arendamise vastutuse ning alates 1. septembrist rakendasime uue toimemudeli, kus rollid on paigas ja kommunikatsioon toimib.
Aja jooksul kogunenud tehnoloogilise võla (maakeeli: vajalikud tarkvaraarendused ja -uuendused) lahedamine on meil töös. Seega, muretsema ei pea ja 2026. aasta üleriigilised e-katseeksamid ja 2027. aasta e-eksamid toimuvad. Selleks oleme kaasanud pädevad arendajad ja spetsialistid, kes tagavad infosüsteemi toimekindluse.”Uut lahendust on mõistlik kavandada alles siis, kui on kokku lepitud, mida ja kuidas me hindame.”
Oluline on märkida, et EIS on teenindanud edukalt ka olukordi, mis olid mahukamad kui möödunud kevade tõrked. Tõrgete eest ei ole kaitstud ükski süsteem, neid tuleb ette nii teatrite piletimüügis, internetipankades kui ka lennuliikluse juhtimises. Sama kehtib uute arenduste kohta. Küsimus ei ole seega ainult tehnilises töökindluses, vaid selles, millist sisulist kokkulepet süsteem peab teenima. Uut lahendust on mõistlik kavandada alles siis, kui on kokku lepitud, mida ja kuidas me hindame.
Vaatame sedagi, kuidas toimetavad teised riigid. Soomes hakati digieksameid ellu viima alles pärast seda, kui oli läbi mõeldud, kuidas siduda hindamine õppeprotsessiga; Rootsis on edu aluseks olnud lapsevanemate ja õpetajate teadlik kaasamine ja selge kommunikatsioon; Taanis on tulemuste konfidentsiaalsus aidanud vältida koolide pingerea tekkimist ja hoida fookuse õppimise toetamisel. Kõigis neis näidetes eelnesid tehnilistele lahendustele ühiskondlikud arutelud ja sisulised kokkulepped.
Praegu valmistume tulevikuks: täpsustame lähteülesannet, kaardistame rahvusvahelisi praktikaid ja kogume koolide, sisuloojate ning arendajate ootusi. Alles seejärel saab otsustada, kas uut süsteemi on vaja ja milline see peaks olema. Kui lähteülesanne on põhjalikult läbi mõeldud, võib uus eksamikeskkond olla tõhus tööriist, mis lihtsustab korraldust ja teeb andmed paremini kättesaadavaks. Kui lähteülesanne jääb ebaselgeks, ei aita ka moodsaim platvorm.
Eesti hariduse üheks tugevuseks on olnud usaldusväärne hindamine ja selgus tulemuste kasutamisel. Seda tuleb hoida ka edaspidi. EIS töötab, kuid muutunud olusid ja tulevikku kavandades tuleb alustada sisust, mitte tehnoloogiast. Nii anname panuse, et hindamine on objektiivne, õppimist toetav ja ühiskonna silmis usaldusväärne, olenemata sellest, millist platvormi eksamite läbiviimiseks kasutame.
Tauno Tuisk on inseneeria taustaga juht, kellel on pikaajaline kogemus suurte organisatsioonide juhtimises Politsei- ja Piirivalveametis ning TalTechis. Alates 2022. aastast kuulub ta Haridus- ja Noorteameti juhtkonda, kus vastutab asutuse üldjuhtimise eest.
Harno vastutab Eestis enamiku eksamite ja tasemetestide läbiviimise eest, nende seas kodakondsus- ja eesti keele tasemeeksamid ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid. Aastas korraldatakse eksameid enam kui 150 000 inimesele.
Foto autor: Alice Märtin