Nimi: Ruut Nurk
Gümnaasium: Tallinna Reaalkool
Sihtriik: Holland
Väliskõrgkool: Leideni Ülikool
Eriala: maailm ja võrdlev filosoofia
Stipendiumi saamise aasta: 2023
Noore Õpetlase stipendium aitas mul maanduda Hollandis, Leideni ülikooli maailma ja võrdleva filosoofia õppekavas 2023. aasta sügisel. Tänu koolikaaslase kogemusele olin juba kohale jõudes küllaltki kindel selles, et õppekava vastab hästi minu huvidele ja on kõrgel tasemel. Kõige sügavama mulje on siiamaani jätnud see, mis ma olen õppinud ühiskonna kohta – kui erinevad on põhimatted, mis tugevalt, aga tihti enesele aru andmata, mõjutavad seda, kuidas me ühiskonda korraldame.
Mul on tunne, et eriti tasub õppida välismaal filosoofiat, antropoloogiat, religiooniuuringuid ja teisi alasid, mis tegelevad just sügavamate tõekspidamistega, mis ühelt poolt määravad meie maailmapildi ja mille teisalt jätame tihti analüüsimata ja võrdlemata teiste võimalike tõekspidamistega.
Välismaal, isegi Euroopa-siseselt, ei tutvu me teistsuguste maailmavaadetega mitte ainult loengus, vaid ka tutvudes inimestega üle kogu maailma ja elades teise ühiskonna tõekspidamiste keskel.
Leideni maailma ja võrdleva filosoofia eriala on rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud. Vähe on kohti – ka väljaspool Euroopat (!) – kus õpetatakse midagi peale Euroopa filosoofia, veel vähem on kohti, kus on sellele pühendatud terved õppekavad. Koormus on suur ja kontakttunde on vähe, aga see-eest on professorid suurima hea meelega valmis vastama küsimustele peale tundi, e-kirja teel või lepivad kokku eraldi kohtumise. Rääkimata kõigist valikloengutest, mida pakub Leideni ülikool ja teised Hollandi ülikoolid, on üliõpilasühendused väga aktiivsed ning saab kas osaleda või ise eest vedada iganädalaseid loenguid, mis sisu, mahu ja taseme poolest ei jää mitte alla ülikooli enda kursustele. Eriti on meelde jäänud vestlused seminarides – või vabama vormiga külalis- või pubiloengutes, -kuidas õppejõud võtab tihti aluseks üliõpilaste küsimused, kus tänu dialoogivormile on võimalik ideedega palju mitmekülgsemalt tuttavaks saada. Suhtlus võimaldab läbi käia kõikvõimalikud tagajärjed, seosed teiste teadustega ja vastuargumendid – vahest vastates aina teravamaks minevatele vastuargumentidele saab teooria palju tugevama põhja kui pooltargumendite pealt.
Olen veendunud, et valisin õige õppekava nähes, kui palju on avardunud juba kolme semestriga minu silmaring erinevatest võimalikest suhetest, mis inimesel võib olla riigi, maailma või üksteisega. Eriti on minu jaoks esile tõusnud fenomenoloogia ja kommunitarism. Näiteks Paulo Freire, Brasiilia filosoof ja haridusreformaator, filosoofia on sügavalt seotud fenomenoloogiaga – inimese-maailma ja õpilase-õpetaja suhe peaks põhinema dialoogil. Maailm pole staatiline uurimisobjekt ja kellelgi pole selle objektiivsele olemusele ligipääsu – me sõna otseses mõttes loome maailma sellega, kuidas me seda mõtestame. Freire rõhutab kõigepealt vajadust seda teadvustada ja teiseks vältida ühe maailma mõtestamise viisi domineerimist. Võttes eesmärgiks võimaldada kriitilise mõtlemise ja dialoogi koostöös koos maailma loomine on tema filosoofias oluline koht rõhumise kõikidest vormidest vabanemisel, mis eeldab varandusliku ebavõrdsuse vahendamist, et kõigil oleks võimalik kasutada võimalusi ühiskonnaprotsessides osalemiseks ja enesearendamiseks, mille demokraatia formaalselt on ette näinud. Sellega haakuvad hasti Kwame Gyekye mõõdukat kommunitarismi kirjeldavad toad, kes osutab Läänes levinud arusaama puudulikkusele, mis kujutab inimest kui eraldiseisvat ratsionaalset indiviidi – inimese identiteet on ennekoike labipõimunud kogukonnaga.
Ma näen, kuidas mitmed arvamused Lääne-Euroopa heaoluriikidest on muutunud, olles ise vastamisi ja kuulnud kohalikelt nende riikide probleemidest. Hea näide on Hollandi fossiilkütuste toetused – iga aasta toetab Hollandi riik fossiilkütuseid tootvaid ja tarbivaid firmasid 39-46 miljardi euroga.1 Tundub uskumatu, et riik, mis samuti peab vajalikuks teha tõsiseid kärpeid riigieelarves, kärbib hetkel karmilt haridust. Kõige karmima stsenaariumi kohaselt jaab Leideni ülikoolis 51st humanitaaria õppekavast järgi 15 2 – selle asemel, et vähendada ulatuslikke toetusi fossiilkütuste firmadele üleilmse kliimakriisi kontekstis. 3
Freire ja Gyekye teesid võimaldavad näha Hollandi valitsuse otsuste eeldusena näiteks inimese heaolu sidumist üksikisiku vabaduste laiendamisega teaduse, kogukonna ja keskkonna arvelt. Rahastusotsuste debatis põrkuvad kogukonnapõhine arusaam inimesest ja heaolust, üksikisikupõhise lähenemisega, kus valitsuse jaoks näib olevat keskkonna hoidmisest ja ühiskonda panustavate ning teadmisi edendavate institutsioonide toetamisest olulisem üksikisiku vabadus teenida turumajandussüsteemis tulu võimalikult väheste piiridega.
Mulle tundub aina enam, et kui on soov tulevikus ühiskonna arengus kaasa lüüa, siis on välismaal elamise kogemus ja teiste maailmavaadetega põhjalikult tutvumine vältimatu, et aru saada, kui palju on viise, kuidas võib asju mõista ja teha teisiti – ja mille eest hoolt kanda.
Autor: Ruut Nurk
Päise foto: erakogu
- Dutch firms get up to $49 bln annually in fossil fuel subsidies -report ↩︎
- Humanities overhaul: African Studies to be axed, language and Asian programmes to merge ↩︎
- Kirjutasin ise ka samal teemal Roheportaalis, nimelt kas õlitehas on edukas sellele seatud eesmärkide täitmisel või mitte ↩︎
Oled keskkooli lõpetamas ja unistad välisülikoolis õppimisest? Sul on olemas plaan, kuidas teha järgmine elumuutev samm, aga finantsid teevad muret? Lahendus on Noore Õpetlase stipendium, mis garanteerib Sulle 5000 eurot stardiraha, et saaksid sujuvalt oma järgmise eluetapiga teises riigis alustada!