Ülly Enn
noorsootöö valdkonna ekspert
Tallinna Ülikooli noorsootöö eriala magistrandid lahendasid sügissemestril toimunud disainisprindil noortevaldkonna väljakutseid, sukeldudes kaheks päevaks disainisprindi peadpööritavasse maailma. Kolm disainisprinterit Janne Puks, Karina Voogla ja Kerttu Brandmeister jagasid oma kogemust ning räägivad lähemalt, mida nad sellest protsessist õppisid. Aga kõigepealt disainmõtlemisest kaugemalt.
Kroonviirusest põhjustatud üleilmse kriisi ajajärk on kaasa toonud pöörased probleemipuntrad ja hulga pikaajalisi ühiskondlikke valusid. Samas on nende valude valguses esile kerkinud ka positiivse perspektiiviga muutuseid, olete märganud?
Me räägime üha enam vajadusest hoida ennast ja teisi ning oleme viimase aastaga näinud, et muutused on väga lühikese ajaga toimunud ka neis valdkondades, milles me tugevate traditsioonide, kompleksse süsteemsuse tõttu vm põhjustel ei ole muutusi, ammugi mitte kiireid muutusi, võimalikuks pidanud.
Avalik sektor on ilmselt üks neist näidetest Eestis, mille kogemusi tasub sellest perspektiivist lähemalt uurida. Seda enam, et kõige muu kõrval läheb 2020. aasta ajalukku ka ühe eriliselt positiivse muutusega, kus esimest korda võidutses aasta disainiauhindade jagamisel uuenduslike inimsõbralike lahendustega just avalik sektor.
Disainmõtlemine aitab paremini mõista meie vajadusi
Keeruliste ühiskondlike probleemide lahendamisel nähakse üha enam kasu disainmõtlemises, mis kombineerib erinevate distsipliinide lähenemisi ja tööriistu selleks, et mõista paremini inimeste vajadusi ja aitab neile vajadustele vastamiseks leida uudseid lahendusi erinevate osapoolte koosloomes. Noortevaldkond, mis hõlmab noortepoliitikat ja noorsootööd, lähtub noorte tegelikest vajadustest ja olukorrast ning selle korraldusmudelis pööratakse erilist tähelepanu noorte toetamisele läbi kvaliteetsete teenuste, neid erinevatel tasanditel ja koostöös järjepidevalt uuendades (Noortevaldkonna arengukava 2021-1035 eelnõu lk. 5). Kõlab nagu oleks disainmõtlemine noortevaldkonna lahutamatu loomuomadus, kas pole? Seda enam kui piiluda disainiprotsessi tööriistakasti ja avastada, et seal on inspireerivalt tuttavaid lähenemisi, mis on juba aastakümneid aktiivselt kasutusel noorsootöös läbiviidavas mitteformaalses õppes, nt probleemide raamistamisel, meeskonnatöö toetamiseks vms.
Ometi viitavad uuringud, et kogu avalikus sektoris tuleb enam tähelepanu pöörata teenuste disainimiseks vajalike pädevuste kasvatamisele. Nii on see ka noortevaldkonnas. Selle taustal on rõõm tõdeda, et sotsiaalne innovatsioon, disainmõtlemine ja disainiprotsesside metoodilised lähenemised kinnitavad kanda ka noortevaldkonna õppekavades ja täiendkoolitustes. Ühe näitena startisid Tallinna Ülikooli noorsootöö eriala magistritudengid 2020/2021. aasta sügissemestril õppeaine „Noortevaldkonna võrgustikud ja arendus“ raames kahepäevasele disainisprindile, et kaevuda noortevaldkonna väljakutsetesse ja pakkuda välja võimalikke uudseid lahendusi.
Disainisprint: probleemilahenduse protsessi kiirendi
Disainisprint on Google Ventures’i poolt välja töötatud probleemilahenduse metoodika – sisuliselt üks võimalik formaat selleks, kuidas saab kasutajate vajadustele keskenduva probleemilahenduse protsessi läbi teha väga lühikese aja jooksul. Tavapäraselt hõlmab disainiprotsess pikema aja vältel erinevaid etappe selleks, et:
- uurida probleemi olemust ja osalejate vajadusi,
- töötada koostöös huvigruppidega välja võimalikud lahendused,
- neid lahendusi testimiseks mudeldada või prototüüpida,
- tagasiside põhjal omakorda täiustada, muuta ning selle kõige tulemusena jõuda parima võimaliku lahenduseni.
Disainisprint teeb põhimõtteliselt läbi sarnasele loogikale tugineva protsessi, ent lühendab tavapärase kuudepikkuse protsessi 4-5-päevaseks kiirendiks, vähendades probleemi uurimisele pühendatavat aega ja seades fookuse enamasti pigem hüpoteesi valideerimisele. Kui me jõuame võimalikult kiiresti arusaamisele, kas selline esmalahendusena turgatanud lähenemine üldse töötaks või mitte, on võimalik ka edasiste arendustega kiiremini edasi liikuda. Tänaseks on disainisprindid tegemas üleilmset võidukäiku ja on aktiivselt kasutusel väga erinevates sektorites.
Tallinna Ülikooli disainisprint keskendus noortevaldkonna valukohtadele
Nii nagu loovprotsessidega ikka, saab (et mitte öelda: tulebki) disainmõtlemist ja disainiprotsessi rakendada vastavalt vajadustele ja võimalustele. Nii juhtuski, et Tallinna Ülikooli noorsootöö eriala magistrandid sukeldusid disainisprindi peadpööritavasse maailma vaid kaheks päevaks. Oma lõivu see ajaline piirang meilt siiski nõudis ja olukorras, kus sprindiprogramm oli erakordselt lühike, seadsime keskmesse probleemi uurimise, leppides omal moel juba ette tõsiasjaga, et lahenduste prototüüpimise ja testimise etappides meie õpikogemus sel korral ehk sedavõrd süvitsi minna ei jõua. Miks nii kui disainisprindi loogikast lähtuvalt oleks võinud eeldada pigem vastupidist lähenemist ehk kiiret spurti lahenduste katsetamiseks? Aga miks mitte, seda enam, et antud juhul oli samavõrd oluline teadvustada õpikogemuse disaini kui sellist. Omal moel sai valitud lähenemise tõukejõuks ka kogemus, et noortevaldkonna tavapraktikas kipume ehk liiga sageli lahendustesse ruttama ilma põhjaliku eeltööta, sh ilma välitöödeta, mis samas annavad üliolulise sissevaate teenuse kasutajate, noorsootöös osalevate inimeste kogemustesse ning ilma selleta ei tohiks tänapäeval enam ükski lahendus sündida. Lootes, et see inspireerib ja innustab tudengeid ka edaspidi sellele tähelepanu pöörama, pühendasime just välitöödele ja nende käigus kogutud info sünteesimisele olulise aja.
Startisime kahepäevasele disainisprindile sellega, et tudengid vaagisid noortevaldkonna valukohti ja valisid neist välja kolm väljakutset, mis disainisprindi päeval neid kõige enam kõnetasid. Nad küsisid: kuidas me saaksime?
Küsimust „Kuidas me saaksime …“ (ingl. k „How might we …?“) võib pidada disainiprotsessi üheks tugisambaks, mis võimaldab suunata fookuse probleemilt võimalikele lahendustele.
Etteruttavalt võib öelda, et lahendusteni tudengid disainisprindi tulemusena ka jõudsid, viies läbi taustauuringud probleemi kohta, tehes läbi ülimalt väärtuslikku mõtteainest toonud välitöö, olles sünteesinud taustauuringute leide ja ideestanud võimalikke alternatiivseid lahendusi. Kuid et meie peamiseks eesmärgiks oli sellest kogemusest õppida ja uskudes, et üks tudengikogemus räägib sel eesmärgil rohkem kui mistahes vormis ettekanne õppejõult, kutsun Sind, hea lugeja, tutvuma järgnevates blogipostitustes disainisprindis osalenud tudengite Janne Puksi, Karina Voogla ja Kerttu Brandmeisteri kogemuslugudega.
Suur tänu Tallinna Ülikooli noorsootöö eriala magistriõppe tudengitele, õppe kuraatorile Ilona- Evelyn Rannalale ja disainisprindi 1. päeval panustanud Heidi Paabortile Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusest.
Head kaasamõtlemist ja põnevaid edasisi samme noortevaldkonna disainimisel!
Disainisprindi käigus olid toeks ka järgmised materjalid:
· Noortevaldkonna arengukava 2021-2035. Eelnõu. https://www.hm.ee/sites/default/files/noortevaldkonna_arengukava_ 2021-2035_eelnou_13.07.2020.pdf
· Disainmõtlemine haridustöötajatele, inglise ja eesti keeles (www.designthinkingforeducators.com),http://media.voog.com/0000/0036/6676/files/Disainm%C3%B5tlemise%20KR.pdf
· Disainmõtlemine haridustöötajatele. Disaineri töövihik, eesti keeleshttp://media.voog.com/0000/0036/6676/files/DT%20t%C3%B6%C3%B6vihik%20.pdf
· The Field Guide to Human-centered design. Design Kit. IDEO.org (2015). Tasuta allalaaditav:https://www.designkit.org/resources/1
· Markko Karu „Disainitango“ (2015) https://medium.com/@markkokaru/disainitango-74774fb518a7v
· „Avalike teenuste arendamine omavalitsuste ja kodanikuühenduste koosloomes. Juhendmaterjal“ (2019)https://koosloome.ee/wp-content/uploads/2020/02/Avalike-teenuste-arendamine-omavalitsuste-ja-kodaniku%C3%BChenduste-koosloomes.pdf
· Soome diginoorsootöö kompetentsikeskuse Verke innovatsiooniprotsessi toetav metoodikavaramu Innoboxhttps://www.verke.org/material/innobox/?lang=en
· Noortevaldkonna koolitaja enesearengu mapid KOMA ja KOMA 2 (kasulikud kui otsid disainiprotsessiks sobivaid meetodeid) https://mitteformaalne.ee/koolitajad/padevusmudel/