Suvel pakutakse noortele palju erinevaid üritusi ja tegevusi, sh laagreid, malevaid, suvekoole jmt. Iga lapsevanema jaoks on oluline, et mistahes noorsootöö tegevust viiksid läbi oma ala professionaalid, kellega koos on lapsel turvaline. Laagrite osas on lapsevanematele kokku pandud soovitused, mida vanem saab järgida, aga kuidas käituda teiste tegevuste suhtes? Soovitusi jagavad Haridus- ja Noorteameti eksperdid Birgit Villum ja Kaisa Potter.
Veenduge, et noorsootöö tegevuse juhendaja on kvalifitseeritud
Kuigi kõigile noorsootöö tegevuste juhendajatele ei ole kohustuslikus korras kvalifikatsiooninõudeid veel kehtestatud, on teatavad nõudmised siiski olemas, mida noorsootöö teenuse pakkujad järgivad. Näiteks on riiklikult kehtestatud noorsootöötaja kutsestandardid erinevatel tasemetel, kuid mille alusel kutsetunnistuse omamine kohustuslik ei ole.
Küll aga on paljud omavalitsused liikunud juba selles suunas, et kõikidel noorsootöötajatel oleks kutsetunnistus tagamaks noorte turvalisus ja heaolu. Noorte- ja projektlaagrite juhatajatele ja kasvatajatele on noorsootöö seaduse järgi kehtestatud kvalifikatsiooninõuded. Nendele peavad vastama kõik ööbimisega ja vähemalt nädal aega vältavate laagrite juhatajad ja kasvatajad. Nõuetekohaselt on laagris töötamiseks vajalik kas noorsootöötaja kutse- või osakutsetunnistus. Sama reegel kehtib ka treeneritele, huvikooli õpetajatele, huviringide juhendajatele jt, kes korraldavad lisaks oma põhitegevusele suviseid vähemalt 6-päevaseid ööbimisega laagreid. Lühemate ja reguleerimata noorsootöö tegevuste puhul soovitab Haridus- ja Noorteamet kindlasti teha endale osakutse, et olla kindel oma oskuste ja pädevuste aja- ja asjakohasuse tagamaks sel moel lastele turvalist keskkonda. Riiklikust taotlusvoorust toetuse saanud malevate puhul nõutakse samuti noorsootöötaja kutse- või osakutse olemasolu.
Kvalifitseeritud juhendajaid saab kontrollida Kutseregistri vahendusel. Siiski tasub silmas pidada, et kõik tunnistused ei pruugi olla avalikud. Kui soovitud infot siiski ei leia, tasub küsida tegevuse pakkujalt, millise kvalifikatsiooniga inimene lapsega töötab või kokku puutub. Kui nii tööandjad kui ka lapsevanemad on teadlikud ja tähelepanelikud, on suurem tõenäosus, et lastega töötavad inimesed vastavad kõrgetele eetilistele ja professionaalsetele ootustele ning valdkonda ei satu need, kes sinna ei sobi.
Lastega töötavaid inimesi kontrollitakse enne töölevõtmist, töötamise ajal ning enne kvalifikatsiooni väljastamist
Kõigile lastega kokkupuutuvatele inimestele on tööandja kohustatud tegema karistusregistri kontrolli lastega töötamise piirangute puudumise kohta. Nõude selleks seab lastekaitseseaduse § 20. See tähendab, et kõik teenuseosutajad, kus juhendajad puutuvad lastega kokku, peavad veenduma, et tema poolt tööle võetud isik tohib lastega töötada. Samamoodi peab tööandja vähemalt 1-2 korda kalendriaasta jooksul kontrollima, et taolisi piiranguid ei ole tekkinud. Taustakontrolli saab täpsemalt lugeda ka Justiits- ja Digiministeeriumi kodulehelt.
Noorsootöötaja kutse või osakutse taotlemisel kontrollib ka kutse andja Eesti Noorsootöötajate Kogu, et kvalifikatsiooni taotlejatel ei oleks lastega töötamise piiranguid. Selleks peavad kõik taotlejad esitama oma karistusregistri väljavõtte, mis sisaldab ka arhiveeritud tulemusi. Seega võib olla kindel, et juhendajad, kes on vahetult kutsetunnistuse saanud, võivad kindlasti laste ja noortega töötada. Ka kvalifikatsioon ise on kvaliteedimärk, mis näitab, et juhendajal on olemas sobivad teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad noortega töötada.
Tugev infovahetus tööandjate seas aitab vältida olukordi, kus lapsed satuvad ebaturvalisse keskkonda
Meediast on läbi käinud juhtumeid, kus noortega töötav juhendaja ei tohiks seda teha. Nende puhul on siiski tegemist pigem üksikute juhtumitega. Loomulikult võib juhtuda, et mõni tööandja ei ole teadlik, et lastega töötamise piirangut tuleb kontrollida, kuid see ei vabasta neid sellest kohustusest. Seejuures saavad vanemad ise palju ära teha, kontrollides, milliseid tegevusi nad oma lapsele lubavad ja uurides, kes neid teenuseid osutavad.
Haridus- ja Noorteamet pakub laagri- ja malevakorraldajatele arendustegevusi (sh mõju- ja kvaliteedihindamine, võrgustikukohtumised jmt), mille eesmärk on noorsootöö tegevuste arendamine ning võrgustiku toetamine. Võrgustiku kaudu on teenusepakkujatel võimalik jagada kogemusi, et tagada kvaliteetne ja turvaline noorsootöö teenus.
Juhtudel, kus töötaja käitumine või töövõtted lastega on olnud sobimatud või tekitanud tõsiseid küsimusi, tuleb sellest koheselt politseid teavitada. Kui aga piisavaid tõendeid inimese süüdimõistmiseks ei ole, siis ei ole ka ametlikke võimalusi tagada, et inimene ei töötaks enam samalaadses rollis. Samas toimub noortevaldkonnas tugev kogukondlik infovahetus, tänu millele levib info kahtluste kohta kiiresti. Selline usaldusvõrgustik aitab vältida olukordi, kus lapsed satuvad ebaturvalisse või ebasobivasse olukorda.
Haridus- ja Teadusministeerium astub samme noortevaldkonnas minimaalsete kvalifikatsiooninõuete kehtestamiseks
Kuigi praegu kehtivad kvalifikatsiooninõuded vaid seaduses määratletud laagrite juhatajatele ja kasvatajatele, on HTM astunud samme selleks, et edaspidi kehtiksid minimaalsed kvalifikatsiooninõuded oluliselt laiemale hulgale noortevaldkonna töötajatele. Koostöös huvi- ja sidusgruppidega tegutseb ministeeriumi juhtimisel töörühm, mille ülesanne on teha ettepanek noortevaldkonnas töötavatele inimestele kvalifikatsiooninõuete kehtestamiseks. Nõuete seadmine aitab edaspidi kindlamalt tagada nii teenuste kvaliteeti kui ka noorte turvalisust. Töörühm toimetab selle nimel, et seatavad kvalifikatsiooninõuded ei piiraks noortevaldkonna teenuste kättesaadavust, kuid tagaks samal ajal, et laste ja noortega töötaksid pädevad inimesed.
Mida lapsevanem saab kontrollida
– Kas juhendajal on kutsetunnistus või osakutse? Kvalifitseeritud juhendajaid saab kontrollida Kutseregistri vahendusel.
– Kui laagrite puhul tegevus kestab vähemalt 6 ööpäeva ja sisaldab ööbimist, siis kas kõikidel juhendajatel on olemas kohustuslikud kvalifikatsioonid ja laagrile väljastatud tegevusluba? Kontrollida saab ehis.edu.ee.
– Kas korraldaja on kontrollinud lapsega töötava inimese karistusregistrit?
– Kas info juhendajate kohta on kergesti kättesaadav või vajadusel selgelt esitatav?
Autorid: Birgit Villum ja Kaisa Potter.
Birgit Villum on Harno noorte ja rahvusvahelistumise osakonna peaekspert. Tegutseb noortelaagrite ning projektlaagrite arendamise ja kvaliteedi tagamise valdkonnas.
Kaisa Potter on Harno noorte- ja rahvusvahelistumise osakonna peaekspert, kes tegeleb noortemalevate ja noorteprojektide toetuste menetlemise ja arendamisega. Kaisa vastutab “Noorte Heaks” taotlusvoorude eest.
Pilt: Merje Talvik, Midjourney