Kvaliteetne ja turvaline digitaalne inforuum-tegelik siht või utoopia? 

Noored sirguvad maailmas, kus sotsiaalmeedia ja internet mängivad igapäevases suhtluses, õppimises ja meelelahutuses olulist rolli. Samas on just nendes noorte poolt igapäevaselt eelistatud kanalites levimas ebakvaliteetne ja noorte heaolu ohustav sisu. Kas kvaliteetse ja turvalise digitaalse inforuumi loomine on üldse võimalik või jääb see paratamatult utoopiaks? 

Sotsiaalmeedia eelistamine ja kvaliteedi küsimus 

Üleeuroopalise noorteinfo uuringu „YouthInfoQuest“ (ERYICA, 2025) kohaselt eelistab 72,9% noortest saada vajalikku ja huvipakkuvat infot sotsiaalmeediakanalitest. Ka üleriigiline noorteinfouuring (Turu-uuringute AS, 2023) näitab Eesti noorte kohta sama – informatsiooni eelistatakse hankida sotsiaalmeediast ja internetist. Kõige eelistatumad sotsiaalmeediakanalid noorte seas on Youtube, Instagram ja TikTok, üleeuroopaline uuring viitab ka rakendusele Whatsapp. See näitab seda, et noored eelistavad saada informatsiooni audiovisuaalselt – info peab olema visuaalne, lihtne, kiire ja kergesti tarbitav. Ka laste ja noorte internetikasutuse uuringust (Kantar Emor, 2024) selgub, et nii noorema- kui vanemaealised lapsed on aktiivsed internetikasutajad ja enamasti hakkavad lapsed internetti kasutama algklassides ning eelkõige mängimiseks, videosisu tarbimiseks ning suhtlemiseks.   

Seoses noorte aktiivse sotsiaalmeedia ja interneti kasutamisega on väljakutseks just info kvaliteedi ning usaldusväärsuse teema. Uuringus „YouthInfoQuest“ vastasid noored, et nende suurimateks väljakutseteks kvaliteetse ja usaldusväärse info leidmisel on valeuudised (68,5%), usaldusväärsete allikate puudus (65%) ja info üleküllus (53,8). Kuna sotsiaalmeedias saab sisulooja olla igaüks, siis esiteks ongi sotsiaalmeedias väga palju infot ja teiseks ei saa informatsiooni kvaliteedis ning selle usaldusväärsuses kindel olla. Enamasti ei ole ka ju sotsiaalmeediasisu juurde lisatud kasutatud allikaid, mis aga on väga tavapärane mistahes muud tüüpi info puhul nagu artiklid või juhendid.

Noortele olulised teemad ja valdkonnad 

Kui võtta eelistatud infokanalite kõrval vaatluse alla ka teemad, siis 12–26-aastased Eesti noored otsivad kõige enam teavet tervise, turvalisuse, töötamise, iseseisvuse ja raha kohta (Turu-uuringute AS, 2023). Kõik eelnimetatud teemad on eluliselt olulised ja nende kohta on noortel kvaliteetset infot. Kuid paratamatult tekivad siinkohal nii sisulised kui ka praktilised küsimused. Kas noored on informeeritud, millistelt kodumaistelt sotsiaalmeediakontodelt pääseb neil teemadel kvaliteetsele infole ligi? Kas see info on esitletud piisavalt noortesõbralikult, info on arusaadav ja kasutatav? Kas info tugineb usaldusväärsetel allikatel või on tegemist isikliku kogemuse ja arvamusega? Tõenäoliselt saab nendele küsimustele vastata nii „jah“, „ei“ kui ka „võib-olla“.  

Seega võib vajaliku ja huvipakkuva informatsiooni kättesaadavus sotsiaalmeediast olla noorte jaoks piiratud juba ainuüksi teadmatusest, et millised on usaldusväärsed kontod (näiteks ametiasutused või eksperdid). Samuti aga võib põhjuseks olla see, et infot koondatakse kontole, millele ei ole noorel ligipääsu kas tema vanuse või hoopiski harjumuste tõttu. Üleriigilises noorteinfo uuringus tõid noorteinfo korraldajad välja, et enamasti kasutatakse noortele info jagamiseks Facebooki, kuid uuringute järgi ei ole see noorte poolt eelistatud kanal.  

Mõjuisikud ja infomullid 

Info kättesaadavuse või kättesaamatuse teema viib suuna riskideni. Kui noortel puudub teave, kust leida sotsiaalmeedias kvaliteetset sisuinfot endale olulistel teemadel, siis võivad noored langeda valeinfo ohvriks ja jõuda tahtmatult sotsiaalmeedia infomullidesse, kus jagatav info on ebatäpne, kallutatud ning sisaldab isiklikke kogemusi, hoiakuid ja vaateid. Infomullideni võivad viia ka soovitusalgoritmid (ERYICA, 2023), mis hakkavad kasutaja kohta kogutud andmete põhjal teatud tüüpi sisu kuvama. See omakorda aga piirab mitmekesisema sisu nähtavust ja jätab varju teistsugused perspektiivid. Ei ole võõras asjaolu, et sotsiaalmeedias levivad radikaalsed vaated kujundavad arusaama „õigetest“ bioloogilisele soole omastest käitumisviisidest (Praxis, 2024) või sisu mis õõnestavad demokraatia toimimist. On teada mõned mõjuisikud edendavad radikaalseid vaateid või polariseerivad maailmavaadet. Selline sisu on enamasti pärineb välismaistelt mõjuisikutelt ja tegemist on inglise keelse sisuinfoga. Kuid mitte ainult. Alles hiljuti jagas meie kodumaine influencer oma jälgijatega seisukohta, et talle on vastuvõetamatu, kui kaaslasel on temast kehvem auto ja vähem raha. Millist arusaama see hoiak paarisuhte või sissetuleku kohta võiks noorele anda?  

Ka suunamudijaid küsitlenud UNESCO toob raportis välja, et neist üle poolte ei kontrolli enne oma jälgijatele info jagamist selle õigusust ning korrektsust (UNESCO, 2024). Tõsi, mõne lihtsa parameetri alusel on võimalik selgelt valeinfot või kallutatud infot tuvastada (näiteks liigne emotsionaalsus, faktide asemel isiklik arvamus, „sõltumatute“ teadlaste uuringud jne) kas iseseisvalt või koos täiskasvanuga. Siiski on paljud sisuloojad oma tegevuses nii vilunud, et vale ja tõese info eristamine on peaaegu võimatu ning sotsiaalmeediast sisuinfo tarbimisel tuleb hoida kriitikameel tugevana.  

Otsesuhtlus ei ole kadunud 

Sellegipoolest on positiivne, et nii nooremaealised kui vanemaealised noored ei ole kaotanud huvi otsesuhtluse vastu – nii kodumaine kui Euroopa uuring kinnitavad, et suhtlus lähedase täiskasvanu või spetsialistiga on noorte jaoks oma küsimustele vastuste saamiseks oluline. Seetõttu ei tohiks noortele infot pakkudes keskenduda ainult sotsiaalmeediale, vaid oluline on hoida alles ka füüsilised infokanalid ja -allikad. Otsesuhtlus võimaldab sealjuures arutleda ka mistahes väärtusega informatsiooni sisu üle ja suunata noort informatsiooni põhjalikult analüüsima või ka teatud fakte kontrollima.    

Siinkohal on oluline ka edendada noortega töötavate inimeste nagu noorsootöötajate, õpetajate või ringijuhendajate teadlikkust ja oskusi meediahariduse teemadel. Jah, eeldame ja usume, et täiskasvanud on digi- ja meediapädevad, kuid 2023. aasta noorteinfo uuring näitab, et tegelikult on taolised oskused ka nooorteinfo korraldajate seas pigem tagasihoidlikud. Sama näitab ka viimase aja küberpettuste laine, kus ohvriks kipuvad langema just täiskasvanud ning vanemaealised. Sel teemal toimub ka aktiivne teavitustöö, kuid taaskord ei pruugi infot vajavad inimesed viibida info jagajatega samas inforuumis või kanalis.  

Kriitilise mõtlemise edendamise olulisus 

Kriitilise mõtlemise arendamine noorte seas on olulise tähtsusega, kuna see toetab oskust analüüsida ja hinnata sotsiaalmeediast saadavat infot ning teha teadlikke valikuid. Tänapäeva inforuumis, kus valeinfo ja manipuleeriva sisu on laialt levinud, on kriitiline mõtlemine oluline vahend, et noored suudaksid eristada fakti arvamusest ja usaldusväärset infot eksitavast sisust. Tugev kriitilise mõtlemise oskus aitab noortel vähendada manipuleerimisohte, toetab teadlikku ja aktiivset kodanikuks olemist ning aitab kujundada ühiskonda, kus väärtustatakse kvaliteetset ja usaldusväärset infot. 

Läbi arutelude, praktiliste harjutuste ja aktiivõppe meetodite on võimalik tugevdada noorte meediapädevust ja toetada nende oskust liikuda digitaalses maailmas turvaliselt ning teadlikult. Kogu ühiskonna ülesanne on luua noortele tugev ja kriitiliselt mõtlev inforuum, mis võimaldab neil langetada vastutustundlikke otsuseid nii hariduse, töö kui ka isikliku elu küsimustes.

Noorteinfoteenuste tugevdamine ja arendamine 

Noorteinfoteenuse pakkumine ja arendamine riiklikul ning kohalikul tasandil on oluline osa nii noortevaldkonna ökosüsteemist kui laiemalt ühiskondlik tööriist, mis aitab noortel teha teadlikke otsuseid, toetab nende iseseisvust ning tugevdab demokraatlikke väärtusi. Noorteinfo laiem eesmärk on, et iga noor saab olla aktiivne, teadlik ja enesekindel ühiskonnaliige. Usaldusväärne ja kättesaadav noorteinfo aitab ennetada sotsiaalset ebavõrdsust, vähendada polariseerumist ning arendada kriitilist mõtlemist – see on oluline nii noorte heaolu kui ka terve ja vastutustundliku ühiskonna seisukohalt. Kui noortel on juurdepääs täpsele ja erapooletule teabele, on neil ka paremad võimalused haridus- ja karjäärivalikute tegemiseks, ühiskonnas osalemiseks ning soolise võrdõiguslikkuse ja teiste inimõiguste kaitseks. 

Hiljuti pälvis Haridus- ja Noorteameti üleriigiline noorteinfoteenus Teeviit Euroopa noorteinfo kvaliteedimärgise. Märgisega seotud tegevusi koordineerib 1987. aastal tegevust alustanud Euroopa noorteinfo ja nõustamise agentuur ERYICA, mis seisab noorteinfo kvaliteedi ning kättesaadavuse eest kaasates enda võrgustikku üle 26 riigi ja 47 asutust.   

Autor Kadri Koort-Kauniste on Harno noorteinfo valdkonnajuht. Koordineerib üleriigilise noorteinfoteenuse toimimist ja arendamist, et kõikidele Eesti noortele oleks kättesaadav usaldusväärne ning kontorollitud informatsioon.

Foto: Pexels

Allikad: 



		







		

		
Lisa kommentaar 
Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga