Tehisintellekti tulekul paar aastat tagasi saime kohe aru, et see on midagi, mis jääb. Lisaks erinevatele veebiseminaridele lõi grupp haridustehnolooge Õpiraami ehk õhusa õppeprotsessi toetamise raamistikule eraldi AI-mooduli. Selle õppeaasta alguses jõudis see koolituse baas eTwinningu programmi, kohandatuna vastavalt rahvusvahelisusele ja koostööle.
eTwinning on õpetajale alati olnud suurepäraseks võimaluseks teha veebipõhist koostööd rahvusvaheliselt, leida partnereid, tuua laste ja noorte ruumi kultuuride erinevusi, vahetada teadmisi ja kogemusi. eTwinningu õpetajad teevad alati selle ekstra sammu, mida keegi neilt ei nõua, vaid mis tuleb nende enda soovist. Meie eesmärk on, et nad saaksid tegevusi teha ka tõhusalt ja ennast arendavalt.
Tehisaruga on võimalused väga palju laienenud – seda saab kasutada ideekorjeks, projektiplaani täitmiseks ja struktureerimiseks. Lisaks saab kasutada palju erinevaid teksti, pildi, muusika ja video loomise võimalusi, seda nii õpilastega koos kui ka projektipartnerite vahel.
Küsisime koolitajatelt ja mõnel koolitusel osalenult, kas ja kuidas on tehisaru projektimaailma muudatusi toonud? Küsimustele vastasid: Katrin Uurman – Tallinna Teeninduskooli haridustehnoloog, koolitaja; Heily Epro-Volmer – Harkujärve Põhikooli õpetaja, koolitaja; Triin Lille – Järveküla Kooli projektijuht ja klassiõpetaja; Alice Kimmel – Tallinna Loitsu Lasteaia õpetaja; Jelena Sudnikovitš – Lasnamäe Põhikooli õpetaja.
Milline oli koolituse peamine eesmärk ja kas osalejad jõudsid soovitud tulemusteni?
Katrin: Koolitusel oli kaks peamist eesmärki – anda osalejatele ülevaade tehisintellektist, selle kasutamisest ning eTwinningu võimalustest projektõppes. Samuti oli eesmärgiks katsetada erinevate tehisintellektil põhinevate tööriistade kasutamist projektitöös: projektide planeerimisel ja läbiviimisel. Oluline osa koolitusest oligi kodutöö, mida sai teha projektina nii rühmatöös kaasõpetajaga kui ka oma õpperühmaga. Samuti tehti miniprojekte koos rahvusvaheliste partnerite või enda kooli kolleegiga. Koolitusel osalejate hulgas oli nii kogenud tehisintellekti kasutajaid kui ka neid, kes kogusid julgust ning astusid TI kasutamisel esimesi samme. Mõned koolitusel osalejad olid kogenud eTwinnijad. Suurem osa õpetajatest polnud aga eTwinningut varem kasutanud.
Heily: eTwinningu ja AI veebikursusel rääkisime sellest, kuidas AI saab aidata õpetajal luua põnevamaid ja tulevikku suunatud õppetegevusi, olgu see siis ideede genereerimine, sisu loomine või õpilaste kaasamine. Lisaks sellele avastasime ja kogesime, kuidas tehisintellekti projektitöös kasutada. Eesmärk oli, et õpetajad mõistaksid, et tehisaru on meie abiline ideede genereerimisel ning selle kasutamine pole sugugi keeruline, kui osata õigesti küsida ehk prompti ehk viipa kirjutada.
Mis oli teie jaoks kõige põnevam või üllatavam hetk sellel veebikursusel?
Alice: Mul polnud aimugi, kui lihtne ja aega säästev see on.
Triin L: See oli nii minu kui ka laste jaoks nn esimene kord, kus kasutasime AI-d. Lapsed olid sellest äärmiselt põnevil ning ootasid väga. Minu jaoks oli tegelikult kõige üllatavam, et meid pandi kohe gruppidesse ja alustasime aktiivselt tööd. Alguses ehmatasin küll väga ära – issand, ma olen selles alles kobake ja nüüd pean kohe hooga peale hakkama! Kuid tegelikult ongi see kõige mõistlikum lähenemine – saad kohe ise katsetada ja tegutseda.
Jelena: Kõige põnevam hetk sellel veebikursusel minu jaoks oli partneri otsimine projekti loomiseks. Mind väga innustas mõte töötada koos osalejatega, kes tunnevad huvi sama teema vastu ja on valmis seda koos edasi arendama. On ääretult oluline leida mõttekaaslasi ja koostööpartnereid, kellega saab ühendada jõud ja saavutada sisukas ning tulemuslik projekt. Just see koostöö algus ja ühise idee sünd andis projektile tugeva aluse ja tekitas tunde, et koos suudame midagi tõeliselt väärtuslikku luua.
Millised AI tööriistad osutusid kõige populaarsemaks või kasulikumaks?
Katrin: Kõige populaarsemaks osutusid ChatGPT ja MagicSchool. Lemmikutena nimetati veel Canvat, Padletit, Copilot’it ja Perplexity’t. Elevust pakkus Mizou, mis võimaldab igal õpetajal oma õppetunniks juturoboti ise seadistada. Kasulikuks peeti nii ChatGPT-d kui ka MagicSchool’i, kuna neil on palju erinevaid tööriistu ja võimalusi.
Heily: Kursuse eesmärgid said täidetud, kuna osalejad julgesid katsetada erinevaid keskkondi ning kasutasid tehisintellekti abi ideede genereerimiseks. Enim kasutati ChatGPT ja Padleti võimalusi.
Alice: Proovisin palju erinevaid tööriistu, nagu Mizou, GPT Chat, Padlet, Canva, QuickDraw, Neurotõlge ja GPT Chat for Kids. Neid tööriistu oli lihtne omandada ning neid oli võimalik kasutada ka eelkooliealiste laste õppekavades, suurendades seeläbi nende digiteadlikkust. Koostasime koos oma rühmale luuletuse, lahendasime erinevaid ülesandeid, tegime AI abil rühmapilte, vestlesime GPT Chatiga, saime vastuseid ja õppisime eristama usaldusväärset infot valeinfost.
Triin L: Kõiki neid programme kasutasime lastega esmakordselt ja nii uskumatu, kui see ka minu jaoks polnud, said lapsed suurepäraselt hakkama. Ma muretsesin ette liialt!
Jelena: Meie projektis kasutasime AI tööriista ChatGPT lihavõttekaartide kujunduste loomiseks. ChatGPT aitas õpilastel luua loovaid ja teemakohaseid disaine, mida saime lihavõttekaartide valmistamisel edukalt rakendada. Õpilased said katsetada, kuidas tehisintellekt suudab luua visuaale nende kirjelduste põhjal. Tänu sellele said õpilased uusi teadmisi ning nende huvi õppimise ja digitehnoloogiate vastu märgatavalt kasvas. Tavapärase joonistamise asemel said lapsed võimaluse disainida midagi ainulaadset, mis aitas neil näha oma ideid ellu ärkamas uuel moel.
Millised olid suurimad väljakutsed, millega AI kasutamisel silmitsi seisti?
Katrin: Suurimad väljakutsed olid kindlasti seotud vahendi kasutamise eesmärgist tuleneva TI-tööriista valikuga ning TI kasutamise piirangutega (nt kasutaja vanus). Eriti tuleb vanusepiiranguid jälgida, kui mõnda TI-vahendit soovitakse koos õpilastega kasutada. Samuti leiti, et oluline on saadud/genereeritud materjali kriitiline hindamine.
Heily: Suurimaks väljakutseks AI kasutamisel osutus eelnev eelarvamus tehisintellektist ning omavahelise hea suhtluskanali ja aja leidmine.
Alice: Kõige tähtsam on õppida õiget viipa ehk prompti andma. See ei olnud alati lihtne – siis tuli küsimus või ülesanne ümber sõnastada või anda täpsustusi.
Triin L: Meie suurimaks väljakutseks oli see, et enamik AI-d töötab veel paremini inglise keeles, kuid 2. klassi õpilased ei oska inglise keelt piisavalt hästi, et otse sisestada. Seega pidime kasutama Neurotõlke abi, millega lapsed said samuti suurepäraselt hakkama.
Jelena: Väljakutseks AI rakendamisel oli ingliskeelse sisu automaatne lisamine AI poolt loodud kaartidele, paljudele piltidele ilmus tekst „Happy Easter“. Meie eesmärk oli aga toetada eesti keele arendamist, mistõttu pidime leidma sobiva lahenduse. Lahendasime selle nii, et ChatGPT abil eemaldati ingliskeelne tekst ning õpilased kirjutasid oma tervitused käsitsi eesti keeles. See andis neile suurepärase võimaluse harjutada kirjutamist ja eneseväljendust eesti keeles ning ühendada loov tegevus keeleõppega.
Kas oli mõni inspireeriv näide AI kasutamisest projektides?
Katrin: Väga vahva oli TI kasutamine loovkirjutamise teemalises projektis. Samuti kasutati TI-d küberturvalisuse ning matemaatika projektides. Põnevaimaks projektiideeks oli TI kasutamine eetikaküsimuste lahendamisel (nt püstitatud küsimus „Kas AI peaks otsustama, kes saab meditsiinilist abi esimesena?“).
Osalejad leidsid, et TI-st oli koolituse kodutöö tegemisel pigem kasu. Rohkesti kasutati TI abi just projektiideede genereerimisel. Takistustena toodi välja piiranguid. Samuti nimetati, et õpilaste hulgas on TI asjakohasel kasutamisel palju ebakindlust. Harjutamist vajab viipa kirjutamine ning järjepidevus oma viipa täiustada, et saada parim tulemus.
Ühiselt tõdeti, et TI kasutamine õppetöös loob võimalusi arendada õppijas sõnaseadmise oskust, kriitilist mõtlemist ning ka püsivust (nt saada soovitud pilt). Õpetajad näevad, et TI on kasulik „abimees“, kui seda osata õigesti kasutada. Samuti toodi välja, et koostöös peitub jõud – arutelude ja ettekannete käigus saadud ideed on suureks kasuks ning aitavad osalejaid edaspidises töös.
Heily: Koolituse käigus loodud projektid olid põnevad ja innustavad. Igatahes sai eTwinning seitsme projekti võrra rikkamaks ning taaskord tõdesin, kui loovad ja lahedad on meie õpetajad.
Alice: AI võimalused on nii suured, et praegu ei kujuta ma ette, kuidas ma varem ilma selleta elasin. Tore, et sellele kursusele sattusin ja see väärtuslik teave minuni jõudis.
Triin L: Meie projekt oli kolme kooli vahel „Lemmikraamatu peategelane“, mille eesmärk oli lõimida mitu ainet. Alguses tundsin ennast küll nii, nagu oleksin saanud kaela külma ämbritäie vett, kuna see teema ja suund olid minu jaoks veel täiesti avastamata ja katsetamata. Kuid nüüd tuli kohe hakata ise tegema ja katsetama. Selle käigus proovisin läbi päris palju erinevaid programme, et leida lastega töötamiseks parim variant.
Jelena: Lasnamäe Põhikooli õpilased külastasid projektipartnerit Tabasalu Kooli, kus osaleti lõimitud ja avastuslikus robootikatunnis ning vahetati eelnevalt loodud lihavõttekaarte. Pärast ühist tundi Lasnamäe õpilased läksid ekskursioonile Tabasalu algkooli majja. Kuna projekt kulges edukalt ja oli mõlema poole jaoks huvitav, otsustasime luua projekti teise etapi.
Kokkuvõttes oli nii palju ägedaid projekte ja kasutusvõimalusi. Loodud projektidest ja kodutöödest õhkus nii uudsust, entusiasmi kui ka uudishimu.
Kuidas me ise eTwinningu projektijuhtidena tehisaru kasutame?
Võtame näiteks viimase kalendrivõistluse või sügisese projektide hindamise. Töid ja projekte hindame ikkagi meie ise. Loeme, vaatame pilte, videosid, jooniseid, uurime ja puurime – need on kõik südamega tehtud ja leiame, et meie ülesanne on vastata samaga.
Küll aga oleme protsesse tõhustanud ning näiteks, kui hindamised on tehtud, laseme tehisarul sisendi vastavasse formaati panna või täiustada tulemuste kommunikatsioonisõnumeid.
Artikli autor Triin Saar, eTwinningu projektijuht
Fotod: Koolituselt “AI eTwinningu projektide võimestajana”
eTwinning on lasteaia-, üldharidus- ja kutsekoolide õpetajatele mõeldud virtuaalne platvorm ning koostöövõrgustik. See võimaldab õppida nii Eesti kui ka välismaa kolleegidelt, jagada häid kogemusi ning osaleda koos lastega rahvusvahelistes õpiprojektides. Koostööd saab teha üle 40 riigi kooli või lasteaiaga üle Euroopa. Twinningu programmi elluviimist kaasrahastab Euroopa Liit. Rohkem infot eTwinningu kohta saab lugeda Harno koduleheküljelt. Selleks, et olla kursis kõige värskemate uudistega rahvusvahelise koostöö maailmast liitu eTwinningu Facebooki grupiga ning hakka eTwinningEestis Instagrami konto jälgijaks. Kuni neli korda aastas ilmub ka eTwinningu uudiskiri, mille jälgijaks saab hakata SIIN.