Kerttu Lõhmus, vanemspetsialist (Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programm)
16. ja 17. augustil toimus Tartus eesti keelt ja kultuuri välismaal õpetavate lektorite suveseminar, millest võttis osa 17 lektorit erinevatest väliskõrgkoolidest. Seminaril jagati teadmisi ja kogemusi eesti keele ja kultuuri õpetamisest ning tutvustamisest võõrsil. Kahepäevase seminari jooksul kuulasid lektorid erinevaid ettekandeid nii keeleõpet kui ka kultuuri puudutavatel teemadel.
Seminar andis osalejatele väärtuslikke teadmisi ja inspireerivaid ideid, kuidas veelgi paremini toetada eesti keele ja kultuuri õpetamist välismaal. Tõhusa koostöö ja teadmiste jagamise abil loodetakse suurendada eesti keele õppijate hulka ning tutvustada eesti kultuuri laiemale publikule.
Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson tänas lektoreid nende panuse eest keele ja kultuuri õpetamisse ning märkis seminari tervituskõnes, et välislektorite töö ja panus on mõõdetamatu. Samuti on heameel tõdeda, et juba järgmisel aastal täitub 20 aastat esimese õpetuskoha avamisest välismaal. Seda sündmust on plaanis tähistada 2025. aasta suvel Tartus toimuva konverentsiga.
Seminari raames toimusid mitmed ettekanded. Marja Unt Eesti Kirjanduse Keskusest tutvustas raamatuaasta Eesti Raamat 500 programmi ning kutsus lektoreid liituma erinevate raamatuaasta algatuste ja projektidega. Unt rõhutas, et kultuuriline koostöö rikastab mitte ainult õppimist, vaid ka suhteid ja teadmiste jagamist eri riikide haridusasutuste vahel.
Endine kultuurinõunik Helsingis ning praegu Haridus- ja Teadusministeeriumis Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö valdkonda nõustav Liisa Ojaveer rääkis seminaril sellest, kuidas lektorid on kõige laiemas mõistes Eesti kultuurisaadikud maailmas ning annavad meie keelt ja kultuuri edasi iga oma tegevuse ja sõna kaudu.
Tartu Ülikooli suulise kõne ja vestlusanalüüsi teadur Tiit Hennoste arutles suulise kõne olulisuse üle keeleõppes ja jagas väärtuslikke näpunäiteid, kuidas arendada suulise eneseväljenduse oskusi eesti keeles. Samuti oli lektoritele rääkimas Tartu Ülikooli Maailma keelte ja kultuuride instituudi koolitaja Piret Toomet, kes tutvustas loovate meetodite kasutamist keeleõppes, rõhutades, et just loovus võib olla tõhus vahend keele omandamisel ja kultuurilise teadlikkuse suurendamisel. Eesti keele võõrkeelena õpetaja ja endine välislektor Lea Kreinin jagas aga teadmisi keele lihtsustamisest õppijale ning tutvustas erinevaid keskkondi, mille abil keeleõpet toetada.
Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe (EKKAV) raames toetatakse eesti keele ja kultuuri õpetamist väliskõrgkoolides üle maailma ning praeguseks on lähetatud lektorid juba kümnesse kõrgkooli. Kokku on maailmas ülikoole, kus eesti keelt ja kultuuri õpetatakse, ligi 30. Programmi suunab välisõppe nõukogu, kuhu kuulub üheksa liiget erinevatest keele-, kultuuri- ja teadusasutustest.