Märtsis möödus kümme aastat lasteombudsmani ülesannete andmisest õiguskantslerile ning sel puhul ilmub Õiguskantsleri Kantselei eestvedamisel 40 eksperdi koostatud mitmekülgne ja eri valdkondi kajastav ülevaatekogumik „Lapsed Eesti ühiskonnas“. Kogumiku valmimisse panustas ka Haridus- ja Noorteamet koos noortevaldkonna partneritega toomaks kogumikus sisse vaadet ka noorsootööle.
Kogumikus ilmneb, et üha enam vaevavad Eesti lapsi vaimse tervise mured, sh on suurenenud suitsiidimõtetega laste osakaal. Lapse tervist ja heaolu aitab toetada ka muuhulgas talle meeldivate huvialadega tegelemine.
Üks peatükk kogumikus keskendubki noorsootööle ja laste võimalustele tegutseda väljapool üldharidussüsteemi.
Mitteformaalne õpe on Eestis hästi välja arendatud
Haridusvaldkonna arengukava ütleb, et mitteformaalne õpe on Eestis hästi välja arendatud ning lastele ja noortele pakutakse mitmekesiseid tegutsemisvõimalusi. Noortevaldkond on üsna suures osas professionaliseerunud, sellel on oma strateegiline planeerimine, tegutsemisalad, seadusandlus, kutsesüsteem jpm. Üks strateegilisi eesmärke noortevaldkonna arengukavas on vähendada laste ja noorte tõrjutust ning noorsootöö üldiselt soovib pakkuda kõigile võrdseid võimalusi, olenemata noore taustast. Kahjuks aga ei ole noorsootöö kättesaadavus endiselt igal pool Eestis ühesugune. Seda puudujääki püüab katta või taset ühtlustada ka Haridus- ja Noorteameti noorteosakond oma noorsootöö kättesaadavuse suurendamise teenusega.
Noorsootöö kättesaadavus on piirkonniti erinev
Kohalikku elu, sh noorsootööd korraldab kohalik omavalitsus ning tihti olenevad laste ja noorte tegutsemisvõimalused suuresti näiteks omavalitsuse suurusest, rahalistest võimalustest, otsustest ning lapsi ja noori toetava personali olemasolust. Sellest tulenevalt on ka noorsootöö kättesaadavus piirkonniti erinev. Riik püüab olukorda parandada ning piirkondlikke erisusi vähendada näiteks toetusi makstes.
Laste ja noorte võimalused vaba aja tegevuses osalemiseks on paremad väiksemates omavalitsustes, kus on lihtsam leida omavahelist kontakti (sh omavalitsusega), et selgitada välja noorte huvid ja vajadused. Suurtes omavalitsustes haaratakse tegevusse tavaliselt vaid keskuste noored, mis tähendab, et äärealad jäävad tegevusest eemale. Muidugi tuleb piirkonna lastele ja noortele jagada olemasolevate võimaluste kohta ka piisavalt infot, et nad teaksid, millised mitteformaalse õppe võimalused neile on loodud.
Noortevaldkonna reguleerimine – kas ja kui palju on see vajalik?
Kuigi noortevaldkonda reguleerivad seadused, mis seavad tegevusele üsna selged piirid, ei ole näiteks noorsootöö seaduses kõik tegevused (sh avatud noorsootöö ja malev) nii selgelt ära otsustatud, näiteks huviharidus ja -tegevus, laagrite ja noorteühenduste töö ning töölepingu seaduses üldine alaealiste töötamisega seotud temaatika. Ühest küljest võimaldab valdkonna selge reguleerimine tagada teenuse kvaliteeti, teisalt kaasnevad sellega piirangud. Näiteks malevatööd noorsootöö seadus ei reguleeri, kuid töölepingu seaduses on alaealiste töötamine selgelt piiritletud. Samas saab tuua näite avatud noorsootöö kohta, mis toimib ka ühiste kokkulepete alusel, olenemata sellest, et seda ei reguleeri selgelt noorsootöö seadus. Sellel alal kehtib näiteks hea tava, mis aitab hoida noorsootöö kvaliteeti.
Lapsed ja noored on noorsootööga rahul
Üldiselt saab öelda, et need lapsed ja noored, kes noorsootöö teenuseid kasutavad, on pakutavaga rahul (87%) – teenused vastavad nende vajadustele juba pikema aja vältel (2015. aasta uuringu tulemused näitasid sama). Aktiivsed lapsed ja noored osalevad tavaliselt mitmes tegevuses ning on ka üldiselt aktiivsed.
Mitteformaalse õppega arvestamine on vajalik
Huvihariduses ja -tegevuses, kuid laiemalt kogu noorsootöös on probleemiks see, et mitteformaalset õpet arvestatakse hariduses vähe. On palju dubleerimist (nt õpilased, kes käivad muusikakoolis, võiksid kooli muusikatunni ajal tegelda muude asjadega jne), mis vähendab koolirõõmu ja soovi või võimalust mitteformaalses õppes osaleda. Ometi on uuringud näidanud, et lastel, kes saavad mängida ja mitteformaalses õppes osaleda, on paremad sotsiaalsed oskused, nad on loovamad, ettevõtlikumad, vähem agressiivsed ja teevad kohalikus elus aktiivsemalt kaasa.
Kogumikust leiad ka palju kasulikku statistikat
Kuna kogumik keskendub põhiliselt laste sihtgrupile, siis oleme toonud kogumikus välja statistikat nende noorsootöö tegevuste osas, kus lapsed osalevad. Näiteks võib leida sealt statistikat huvikooli õppurite, huvitegevuses osalejate, avatud noorsootöö, noorteühenduste, laagrite ja malevate osas. Samuti oleme eraldi keskendunud noorte töötamisele.
Kogumikku saab lugeda õiguskantsleri veebilehel.
Kogumik on mõeldud poliitikakujundajatele ja lastega töötavatele spetsialistidele, aga ka laiemale lugejaskonnale, kelle hulgas on ka lapsed ise.