Välismaal saadud kogemused annavad nii enesearengus kui ka haridusteel väga suure lisandväärtuse – rahvusvaheline kogemus, paranenud keeleoskus, silmaringi laienemine, uued kontaktid ja palju muud kasulikku. 96% Kristjan Jaagu stipendiaatidest arvas, et õpiränne mõjutas positiivselt valmidust ja oskust töötada rahvusvahelises keskkonnas ja 94% arvates laiendas rahvusvahelist kontaktvõrgustikku.
Vaatamata õpirändega kaasnevatele positiivsetele külgedele on õpirände planeerimisel ka erinevaid hirme ja takistusi. Üheks suurimaks neist võib pidada välisõpingute rahastamise küsimust. Tegelikult on olemas palju erinevaid stipendiume. Eestis üheks tuntuimaks õpirännet toetavaks programmiks on Erasmus+. Lisaks on mitmeid riiklikke stipendiume – Dora Pluss, Noore õpetlase stipendium. Leia sobiv stipendiumiprogramm ning kandideeri! Haridus- ja Noorteameti välisõpingute rahastamisega seotud teave on koondatud Harno veebilehe stipendiumite ja toetuste rubriiki.
Stipendiumi eelduseks on kõrge keskmine hinne
Tihti arvatakse, et stipendiumi saavad vaid kõige parema õppeedukusega tudengid. Õpirände stipitaotlusi hinnatakse rohkem kui ühe kriteeriumi alusel ja sageli ei arvestata üldse keskmist hinnet. Hoopis olulisem on see, kui hästi on taotleja lahti mõtestanud oma välisõpingute motivatsiooni ja vajalikkuse. Pööra kindlasti tähelepanu motivatsioonikirjale – sellega saad ennast esile tõsta ning teistest kandidaatidest eristuda. Oluline roll on ka soovituskirjal. See peaks ennekõike toetama taotluses toodud argumente. Kokkuvõtteks, tutvu põhjalikult huvipakkuvale stipendiumikonkursile seatud nõuetega!
Taotlemine on väga keeruline ja nõuab paljude dokumentide esitamist
Tänu digirevolutsioonile on dokumentide esitamine kolinud internetti ning muutunud lihtsaks ja kiireks. Dokumentide põhjal teeb rahastaja kindlaks, et toetus läheb õigele inimesele.
Dokumentide hulk on tihti seotud ka stipendiumi suurusega – mida suurem toetus, seda rohkem dokumente tuleb esitada. Näiteks kandideerides Kristjan Jaagu välislähetuste stipendiumile (keskmiselt ca 1200 eurot), tuleb olenevalt lähetuse olemusest esitada 4–6 dokumenti: taotlusvorm (sh motivatsioonikiri), soovituskiri, Eesti kõrgkoolis õppimise/töötamise kinnitus, kutse või registreerimise kinnitus ning vajadusel ka osavõtutasu suurust tõendav dokument ja ettekande vastuvõtmise kinnitus. Samas tuleb kordades suurema stipendiumisummaga Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiumi taotlemisel (keskmiselt 12 500 eurot õppeaasta, vahel lisandub veel õppemaksu summa) esitada oluliselt rohkem dokumente.
Kokkuvõtteks – tee selgeks, mis dokumendid tuleb esitada, ning alusta aegsasti dokumentide koondamisega. Küsi julgelt nõu vastava stipendiumi spetsialistilt.
Vähesed saavad stipendiumi
Stipendiumi saamine on tõepoolest konkursipõhine, kuid ära karda kandideerida – kui ei kandideeri, ei ole ka lootust stipendiumi saada. Konkursid on väga erinevad. Kristjan Jaagu välislähetuste stipendiumite konkursil rahastatakse ca 60% esitatud taotlustest, aga Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiumi saab keskmiselt kolmandik kandideerijatest.
Kokkuvõtteks – kõige olulisem on esitada nõutud dokumendid, mille täitmisel on kinni peetud etteantud nõetest (vormistus, tähtaeg jms). Suurepärase hinnangu saavad kandidaadid, kelle dokumendid on veenvalt ja korrektselt kirjutatud.
Pandeemia tõttu õpirännet ei rahastata
Pandeemia on pööranud tavapärase elurütmi pea peale, mistõttu on keeruline teha pikaajalisi tulevikuplaane. Sellest hoolimata ei tasu unistusi maha matta. Ole paindlik ning vajadusel valmis oma plaane ümber tegema. Muutlike oludega on kaasa läinud ka haridusmaastik – paljud kõrgkoolid on loonud paindlikumaid õpivorme, mis kätkevad endas näiteks virtuaalseid õpivõimalusi. Oluline on end kurssi viia sihtriigis valitseva olukorraga. Uuri vastuvõtva asutuse kodulehekülge, võimalusel võta olukorra täpsustamiseks ühendust vastuvõtja kontaktisikuga, samuti tutvu sihtriigi ametliku reisiinfoga. Heaks abiliseks on ka Eesti Välisministeeriumi leht Reisi Targalt.
Kui ka juhtub, et sul ei ole võimalik määratud stipendiumi kasutada, siis see ei ole takistuseks uutele kandideerimistele.
Õpirännet toetab vaid Erasmus+
Erasmus+ on üks tuntuim õpirändeprogramm. Samas rahastatakse ka riigieelarvest mitmeid programme, mis võimaldab aastas toetada ligikaudu 750 õpirändajat . Näiteks Kristjan Jaagu programm nii lühiajalise kui ka kraadiõppe toetamiseks, Euroopa Regionaalfondi toel rahastatud Dora Pluss programm kuni 10 kuu pikkusteks õpinguteks ja Noore Õpetlase stipendium keskkoolilõpetajate välisõpingute toetamiseks. Lisaks on mitmeid väiksemaid programme, tuleb vaid leida sobivaim! Head otsingu märksõnad on „välisõpingute rahastamine“, „stipendium välismaal õppimiseks“. Kindlasti tasub uurida ka vastuvõtva kõrgkooli kodulehte, sest paljud välisriigid pakuvad välisüliõpilastele stipendiume.
Igat senti peab tõendama
Enne kandideerima asumist tutvu kindlasti hilisema aruande kohustusega. Paljud toetuse andjad on lihtsustanud stipendiumi aruandluse nõudeid ning päris igat senti ei pea tõendama (nt toidukviitungeid või majutusteenuse arveid koguma). Küll aga on enamasti vaja esitada välisriigi kõrgkooli kinnituskiri, ning teatud juhtudel ka sõidupileteid selleks, et veenduda stipendiumi eesmärgipärases kasutamises.
Välismaal õppimine on kallis ja stipendium väike
Välismaal õppimisega seotud kulud olenevad paljudest teguritest: välisriigi elukallidusest, õpirände pikkusest ja harjumuspärasest elustandardist. Enamasti on siiski stipendiumid täitsa arvestavad, mis võimaldavad hea planeerimise korral välisriigis hakkama saada. Soovitused: alusta lisaraha kogumist varakult ning uuri lisatoetuste võimalusi (samas tuleb jälgida, et üks toetus ei välistaks teist, sest tihti ei saa samal eesmärgil ja perioodil kasutada korraga mitut toetusallikat).
Rahvusvahelise kogemuse saamiseks pean kaitsma välisülikoolis kraadi
Rahvusvaheline õpikogemus on väga mitmetahuline ja tegelikult on võimalik kogemus saada ka kodust lahkumata, kuulates näiteks välisõppejõudude virtuaalseid loenguid või osaledes virtuaalsetel seminaridel. Kindlasti ei pea rahvusvahelise õpikogemuse saamiseks astuma välisülikooli tasemeõppesse. Suurepäraseks võimaluseks on ka lühiajalised õpiränded (nt konverentsidel/kursustel osalemine või välisülikooli raamatukogus uurimustöö tegemine). Samuti on väga levinud Eesti ülikooli õpingute raames osa õppetööst läbida välismaal vahetusüliõpilasena.
Stipendium on mõeldud vaid maailma tippülikoolides õppimiseks
Stipendiumi toel on võimalik läbida kursuseid, tutvuda raamatukogudes/arhiivides erialase kirjandusega või hoopis minna pikemaks perioodiks välisülikooli tasemeõppesse. Lühiajaliste õpingute korral ei ole seatud vastuvõtvatele asutustele nõudeid. Tähtis on tegevuste kvaliteet ja võimalus saada oma erialaõpingutele lisandväärtust. Näiteks, raamatukogu ei pea alati olema ülikooli raamatukogu. See võib olla ka haigla, ettevõtte, muuseumi juurde kuuluv, kus on olemas vajalik erialane kirjandus.
Samuti ei ole peamine, et õppima asutakse tippülikooli nagu näiteks Cambridge või Yale. Tõesti on tippülikoolidesse pürgijatel tihti väga hästi põhjendatud taotlus, tänu millele on taotlus saanud eksperdilt kõrgeid hindepunkte. Teisalt on toetust saadud ka õppimiseks edetabelites tagasihoidlikumatel kohtadel asuvates kõrgkoolides, kus pakutakse just sind huvitavas valdkonnas kvaliteetset õpet. Tähtis on, et kõrgkooli lõpetanutele väljastatakse tunnustatud kraad (mitte nt täienduskoolituse tunnistus). Kui kahtled, kas väljastatud kraadi tunnustatakse Eestis, pöördu ENIC/NARIC keskuse poole.
Õpiränne kestab vähemalt ühe semestri
Kui soovid minna välismaale õppima, tuleb esmalt otsustada, kas sooritada oma õpingud välisülikooli tasemeõppes (astudes sisse väliskõrgkooli), vahetustudengina (eeldab lepingu olemasolu kahe partnerülikooli vahel) või külalistudengina (minnes mitte-kraadiõppurina lühemaks või pikemaks ajaks omal käel välisülikooli õppima). Kindlasti ei pea õpiränne kestma terve õppekava nominaalperioodi või isegi semestrit. Toetatakse ka lühemaid (isegi mõnepäevaseid) õpirändeid, kui töö või pereelu tõttu ei saa pikalt välisriigis viibida.