Just praegu on õige hetk uurida välja sisseastumistingimused välisülikoolides, sest vastuvõtt algab enamasti jaanuaris-veebruaris. Seega on paslik uurida ka võimalusi lisarahastuste kohta.
Kaks Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiaati jagavad oma mõtteid nii stipendiumi taotlemise kui ka laiemalt välisülikoolis õppimise kohta.
Raul Rinken õpib praegu Suurbritannias Imperial College Londoni doktorantuuris. Tema doktoritöö teema on seotud puidu väärindamisega.
Helen Eenmaa omandas doktorikraadi USAs Yale´i õigusteaduskonnas õigusfilosoofia erialal ja on täna vilistlaste esindajana Kristjan Jaagu stipendiumi nõukogu liige.
Miks otsustasite minna välismaale õppima?
Raul tunnistab, et lisaks faktile, et tema soovitud eriala Eestis õppida ei saa, oli tema puhul üheks põhjuseks soov iseseisvat elu alustada ja vanemate juurest ära kolida. Ta arvas, et kui ta oleks tallinlane olnud, oleks ta võibolla tulnud Tartu Ülikooli õppima, aga olles ise 12 aastat Tartus koolis käinud, tahtis ta uut keskkonda kogeda. Nii läks ta juba bakalaureuseõppesse välisülikooli, jätkates pärast seda magistrantuuris ja Kristjan Jaagu stipendiumi toel ka doktorantuuris.
Miks taotleda stipendiumit?
Raul arvab, et magistrikraadi omandamise järel tööstusesse tööle minnes on palk ca kaks korda kõrgem kui doktorandi tasu. Kristjan Jaagu stipendium aga tasandab selle erinevuse ja annab võimaluse minna doktorantuuri ilma, et peaks kõrvalt õpingutevälist tööd lisaks tegema. Rauli hinnangul võimaldab stipendium 100% keskenduda ülikooliga seotud tegevustele ja samas utsitab see tagant, et lõpetada nominaalajaga. Ta arvab, et kui ta peaks samal ajal elamiskulude katmiseks tööl käima, saaks ta ehk õpingutele keskenduda 50-70%, mis suure tõenäosusega pikendaks õpingute perioodi.
Helen rõhutas, et stipendium võimaldas tegeleda erialaga, millega ta päriselt tahtis tegeleda. Ilma stipendiumita oleks tema akadeemiline karjäär olnud teistsugune ja kindlasti mitte nii sügav. Stipendium küll kõiki püsikulusid ei katnud, aga kuna osana oma õpingutest õpetas ta samas ülikoolis filosoofiateaduskonnas, said ülejäänud kulud siiski erialase tööga kaetud.
Kristjan Jaagu stipendiaatidel on peale lõpetamist Eestis töötamise kohustus. Kas see mõjutas teie otsust taotleda stipendiumi?
Raul on olnud algusest peale kindel, et tuleb Eestisse tagasi. Tegelikult ei kaalunud ta välismaal bakalaureuseõppes olles isegi edasi doktoriõppesse minekut, vaid plaanis juba siis end Eestis sisse seada. Aga nagu ikka, elu teeb korrektuure – kui ikka tekib võimalus õppida maailma parimate meeste käe all, siis seda võimalust tasub kasutada! Tema näeb, et on 2-3 aasta perspektiivis kindlasti Eestis tagasi. Ka Heleni jaoks oli algusest peale selge, et ta tuleb Eestisse tagasi. Nüüdse Kristjan Jaagu nõukogu liikmena leiab ta, et kui riik toetab sinu õpinguid nii suure stipendiumiga, on õiglane midagi tagasi anda. Arusaadav, et riik tahab finantseerida nende inimeste õpinguid, kes aitavad Eesti akadeemilist keskkonda rikastada. Tuleb otsustada, et kas tahad mängida rolli oma valdkonnas riigile oluliste eesmärkideni jõudmisel. Helen soovitab kindlasti selle valik hoolega läbi mõelda. Stipendiumiga kaasneb nõue töötada Eestis kaks kuni kolm aastat: see peab olema meeldiv kogemus. Tööd selle nimel on vaja alustada juba varem, alates taotluse jaoks potentsiaalse tööandja kinnituskirja hankimisest ja siinsete kaastudengite ja õppejõududega suhtlemisest kuni suhete hoidmiseni terve õpingute perioodi vältel. Muidu võib juhtuda, et teisest kultuuriruumist tulnuna tabab tagasitulekul ootamatu vastuvõtt.
Millele keskenduda stipendiumi taotlusdokumente esitades?
Raul jagab protsessi kaheks. Esiteks on vaja tõestada, et sinu valitud eriala on Eesti riigi jaoks tähtis. Selle tõestuseks sobib hästi erialaliidupoolne soovituskiri, mis toetab sinu motivatsioonikirjas esitatud argumente. Näita, et see, mida sa lähed tegema, on riigi jaoks oluline! Millise lisandväärtuse sinu õpingud loovad Eesti riigile? Kui palju inimesi sinu valdkonnas töötab ja kui palju neid tegelikult vaja oleks? Kindlasti tasub stipendiumi taotledes rõhutada fakti, kui sinu valitud eriala Eestis õppida ei saa. Teiseks tuleb motivatsioonikirjas tuua välja enda erilisus koos tulevikumõtetega.
Helen lisas, et kuigi talle meeldivad numbrid, ei ole humanitaar- ja sotsiaalteadustes alati nii lihtne arvulisi näiteid tuua. Kuna vastavaid erialaliite ei ole nii palju, võib keskenduda pigem tööandjate kinnituskirjadele. Nii hankis tema Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast kinnituse, et teda soovitakse hiljem tööle võtta. Ta julgustas, et alati ei peagi kinnituskiri pikk ja põhjalik olema, peamine on selle sisu. Motivatsioonikirjas soovitas Helen olla ambitsioonikas ja avada: kes ma tahan olla, kui kraadi kätte saan?
Rohkem teavet stipendiumist leiad Harno kodulehelt.