Artikli autor: Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiimijuht Kaja Sõstra, PhD
Sõja algusest Ukrainas, 24. veebruarist, on möödunud peaaegu pool aastat. Selle aja jooksul on Eestisse jõudnud kümneid tuhandeid sõjapõgenikke, kellest üle 30 000 on taotlenud Eestis ajutist kaitset. Ajutine kaitse on aastane elamisluba, millega pakutakse Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele turvatunnet ja sotsiaalseid garantiisid. Pärast ajutise kaitse taotlemist saavad sõjapõgenikud endale sarnased õigused nagu on Eesti elanikel – näiteks õiguse siin õppida ja töötada.
Põgenike hulgas on ülekaalus lapsed ja naised
Ajutise kaitse saanud sõjapõgenikest pooled on lapsed ja kuni 26-aastased noored. Noori 7–26-aastaseid on ajutise kaitse saanute hulgas 38%. Kuna täiskasvanud mehi Ukrainast enamasti lahkuda ei lubata, siis on üle 18-aastaste põgenike sooline jaotus tugevasti kaldu naiste poole. Nii on 7–18-aastaste hulgas poisse ja tüdrukuid enam-vähem võrdselt, aga 19–26-aastaste hulgas on naised tugevas ülekaalus (83% on naised ja 17% mehed). Sõda on pered laiali paisanud ja lapsed peavad kasvama ilma isata.
Kus elab 7–26-aastased ajutise kaitse saanud põgenik?
Sõjapõgenike kohta andmete saamine on keeruline, sest paljud elavad ajutistes majutuskohtades ja pole oma elukohta ja muid andmeid Rahvastikuregistris registreerinud. Registreeritud elukoht on ligi 2/3 noortest, kellest üle poole elab Harju maakonnas, enamasti Tallinnas. Teistest maakondadest on rohkem noori asunud elama suurematesse maakondadesse – Tartumaale, Ida-Virumaale, Pärnumaale ja Lääne-Virumaale, kus on noori 400–650. Väiksemates maakondades on registreeritud alla 200 noore.
Võrreldes maakonnas alaliselt elavate noorte arvuga, on kõige rohkem Ukraina noori Harjumaal, Lääne-Virumaal ja Läänemaal – üle 3%. Harju maakonnas on osatähtsus kindlasti suuremgi, sest Tallinnas asuvad suured majutusüksused, kus on ajutise peavarju leidnud arvukalt põgenikke.
Ukraina noorte haridustee
Paari nädala pärast on lähenemas kooliaasta algus ja noored peaksid jätkama oma kooliteed. Haridus- ja Teadusministeerium on www.haridussilm.ee avaldanud 16. juuni seisuga, et koolidesse oli registreerunud 3148 põhikooli õpilast ja vaid 190 gümnaasiumiõpilast. Arvestades, et 7–14-aastasi sõjapõgenikke on Eestis ligi 6000 ja 15–20-aastaseid põhiharidusega noori üle 1000, siis paistavad siin päris suured käärid laste ja noorte arvu ning registreeritud õpilaste arvu vahel. Kindlasti on pilt tänaseks muutunud, aga kas kõik põgenikud leiavad ikka endale sobiva haridustee jätkamise võimaluse.
Ukrainas lähevad lapsed kooli juba 6-aastaselt ja haridussüsteemi erinevuste tõttu jõuavad haridustee verstapostideni pisut varem kui Eesti noored. Rahvastikuregistris on teada veidi üle poolte 15–26-aastaste Ukraina noorte kõrgeim omandatud haridustase. 24–26-aastastest pooltel on kõrgharidus ja umbes 15% keskeriharidus, millist haridustaset Eestis enam omandada ei saa. Rahvusvaheliselt loetakse ka keskeriharidus kõrghariduse hulka. Ukraina noored paistavad üldse silma suhteliselt kõrge haridustasemega.
Ligi kolmandik 15–26-aastastest Ukraina noortest on leidnud Eestis töökoha
Augusti alguse seisuga oli põgenikena Eestisse saabunud Ukraina noorte seas tööga hõivatuid ligi 1600. Töötukassa andmetel oli 16–24-aastaseid registreeritud töötuid ligi 600. Võrreldes vanemate põgenikega, ei kiirusta noored end eriti töötuna registreerima.
15–26-aastaste ukrainlaste tööhõive määr Eestis oli 28%. Ootuspäraselt on 15–20-aastaste hõive määr madalam, sest neil on alles õpingud pooleli ja nii noortel tööturul rakendust leida on keeruline. 21–26-aastaste tööhõive määr on 40%, mis on sarnane kõigi tööealiste sõjapõgenike hõivatusega. 24–26-aastaste naiste hõive määr on madalam, mille põhjuseks on tõenäoliselt vajadus hoolitseda laste eest, mis ei võimalda noortel naistel tööle minna.
Nagu sõjapõgenikud üldiselt, on ka noored leidnud rakendust enamasti lihttööliste (43%) ning teenindus- ja müügitöötajatena (21%). Põhilised ametid on meestel kaubaladuja, tehase abitööline, kokk, ehitus- ja remonditööline ning laadija. Naised töötavad kõige sagedamini puhastusteenindaja, müüja, koka, kaubaladuja ja elektroonikaseadmete koostajana. Seega töötavad noored sageli haridustasemega võrreldes madalamal ametikohal.
Tegevusaladest on mehed enim rakendust leidnud töötlevas tööstuses, mis on ka Eesti tööturul üldiselt kõige suurem tegevusala. Naised on töötavad kõige rohkem majutuse ja toitlustuse tegevusalal.
Kokkuvõtteks
Analüüsi andmeallikateks on lingitud rahvastikuregistri, töötamise registri ja äriregistri andmed ning töötukassa ja hariduse infosüsteemi avaldatud statistika. Hariduse ja elukoha osas on andmed veel üsna lünklikud ja seetõttu ei näita need tervikpilti. Statistikaamet avaldab Ukraina sõjapõgenike kohta uuenevat statistikat https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kiirstatistika/ukrainlased-eesti-tooturul.
Selle üle, kuidas sõjapõgenikest noortele luua võimalikult soodne kasvukeskkond Eestis, saab arutada 13. augustil Paide Arvamusfestivalil, kus noortealal toimub kell 18.00–19.30 Mikk Tarrose juhtimisel arutelu teemal “Sõjapõgenikest noored Eestis – kuidas toetada?“, milles osalevad kultuuriminister Piret Hartman, üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler Liina Põld, Ukraina õpetaja Anna Nazarenko, kes hetkel töötab Eestis Kose Gümnaasiumis, Ukraina noor ja Kose Gümnaasiumi õpilaste tugiisik Daniil Chechel ning Statistikaametist eksperimentaalstatistika tiimijuht Kaja Sõstra.
Noorteseire blogi kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.