21. aprillil kell 9 alustas rohkem kui 4000 õpilast 140 koolis üle Eesti elektrooniliste eesti keele, matemaatika, loodusainete ja inglise keele ülesannete lahendamist testide andmekogus EIS. Nende eesmärk oli saada sisse mõnda neist 33 gümnaasiumist, mis olid üheks kandideerimise tingimuseks seadnud edukalt sooritatud ühtse gümnaasiumide sisseastumistesti. Ühiskatsete tegemise rõõme ja muresid jagavad meie blogis Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi direktor Merike Kaste ja Haridus- ja Noorteameti e-testide teenuse juht Hele Lukki-Lukin.
Selleks, et testile pääseda pidid õpilased ennast testide andmekogus EISis registreerima ning valima, millises koolis nad soovivad testi sooritada ning millised gümnaasiumid näevad pärast testi toimumist nende tulemusi.
2023. aasta ühiskatsete juhtivkool oli Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium. Kooli direktori Merike Kaste sõnul toimusid Tartu ühiskatsed sellel aastal kaheksandat korda ja e-teste tegid nad neljandat korda. „Neli aastat on Tartu õpetajate koostatud teste kasutanud ka teised gümnaasiumid ja et õpilasi, kes katseid teevad, on iga aastaga rohkem, näitab seegi, et rekordiliselt osales Tartu sisseastumistestidel sel kevadel 2009 õpilast,“ rääkis ta.
Tema hinnangul teevad e-testid õpilase ja õpetaja elu veidi kergemaks. Õpilane saab teste teha kodulähedases koolis, aga kandideerida Eesti teises otsas olevasse kooli. Ka õpetajad ei pea teste parandama, vaid seda teeb arvuti.
“Selleks, et testid töötaksid hästi, algas koostöö Haridus- ja Noorteameti ning Tartu juhtõpetajate vahel juba sügisel. Oli vaja luua ülesannete andmebaas, katsetada, millised ülesanded töötavad arvutil kõige paremini. See töö sujus hästi ja ülesanded olid digitaliseeritud õigeaegselt. Suurem probleem oli aga õpilaste registreerimisega katsetele. Kuna Tartu ühiskatsed kasutavad suhtlemiseks, pingeridade ja muude selliste tegevuste jaoks ühte andmebaasi aga test tuli sooritada teises keskkonnas – testide andmekogus EIS, siis õpilased pidid ennast registreerima kahte keskkonda.”
“See tekitas üpris palju segadust: oli neid, kes registreerisid ennast vaid Tartu süsteemis, oli neid, kes tegid seda vaid EISis. Nii kontrollisime mitmeid korda EISi nimekirju ja Tartu ühiskatsete nimekirju, saatsime kirju, helistasime, et õpilased saaks ikka mõlemasse süsteemi ennast kirja panna. Kuid oli ka neid, kes kirju ei lugenud ja tulid testi sooritama vaid Tartu ühiskatsete registreeringuga. Kõigile sellistele hilinejatele tulime vastu ja võimaldasime osaleda lisakatsetel,” jagas Merike Kaste ühiskatsete läbiviimise õppetunde.
“Igal aastal õpime ühiskatsetel midagi uut. Selle aasta märksõnad olid funktsionaalne lugemisoskus ja ka see, et infot ei saa kunagi olla liiga palju. Kindlasti ka põhikooli õpilaste suur närveerimine testi eel, sest nad pole kunagi varem nii pikka tööd teinud. Ja ka iseenda ülehindamine,” lisas ta veel.
Haridus- ja Noorteameti e-testide teenuse juhi Hele Lukki-Lukini sõnul sooritasid õpilased esimesed kaks aastat elektroonilise testi oma kodus, nad tuvastati enne testi alustamist isikusamasuse tuvastamise lahenduse Veriffi abil. “Pandeemia tõttu elektrooniliseks muutunud testi eelised pabertesti ees olid ilmsed ja nii jätkati gümnaasiumide ühiskatseid EISis ka siis, kui õpilased said testi tulla tegema kooli,” rääkis ta.
Algselt kolme valdkonna – eesti keele, matemaatika ja loodusainete ülesannetele lisandus sel aastal ka inglise keel. Õpilased võisid sooritada ainult need osad, mida nende valitud gümnaasium sisseastumisel arvestab.
“Iga aastaga on suurenenud üle Eesti nende gümnaasiumide arv, kes arvestavad ühtset gümnaasiumide sisseastumistesti tulemust oma kümnendike valimisel. Huvi tõusul on oma osa kindlasti ka sellel, et sel aastal on võimalik kasutada ka sisseastumistesti järeltesti 28. aprillil. See annab võimaluse kooli kandideerida ka neil õpilastel, kes 21. aprillil testi teha ei saanud,” ütles Lukki-Lukin.
Ühtset gümnaasiumide sisseastumistesti said kõik gümnaasiumid kasutada tingimusel, et on valmis korraldama ja läbi viima test oma piirkonna õpilastele ja leidma testisoorituskoht kõigile soovijatele. Testi viisid läbi ka paljud sellised koolid, kus selle testiga õpilasi ei valitud.
Testi sooritanud üheksandate klasside õpilased said enne sisseastumistesti proovida harjutustesti, samas keskkonnas EIS toimuvad ka e-tasemetööd ning 2023. aasta märtsis-aprillis sooritasid paljud sisseastumistesti sooritanud õpilased samas keskkonnas inglise keele, eesti keel teise keelena või eesti keele 9. klassi katseeksami.
Sel aastal nägid koolid ja õpilased ise tulemusi EISis tänu vahelülide puudumisele kiiremini kui seda varasematel aastatel, mil tulemused saadeti koolidesse samade nimekirjade kaupa, mille kool esitas Haridus- ja Noorteametisse õpilaste registreerimiseks. Sel aastal nägid õpilased oma tulemusi ainete ja ülesannete kaupa, koolid lisaks sellele kõigi sooritajate ja oma maakonna sooritajate keskmisi tulemusi. Ülesandeid ei avalikustatud.
Ühtset gümnaasiumide sisseastumistesti sooritas sel kevadel kokku 4220 õpilast.
Lukki-Lukini arvates võib nelja aasta kokkuvõttena julgelt väita, et e-testid on tulnud, et jääda. “Gümnaasiumi sisseastumistestide läbiviimiseks on gümnaasiumid kogemusi omandanud ning loodud keskkond testide läbiviimiseks. Haridus- ja Noorteamet keskendub e-eksamite ettevalmistuse ja korralduse protsessidele,” lisas ta.
Olles näinud üsna lähedalt tänavust katsete-rallit, siis tekib küsimus, kumb on liigne: kas see meeletu testimine gümnaasiumisse sisseastumiseks või põhikooli lõpueksamid? Gümnaasiumisse sisseastumine näeb välja juba nagu kõrgkooli sisseastumine ja see ei saa mitte kuidagi normaalne ega õige olla.