Esiti tundub see mõte imelik – mis mõttes pean ma ette planeerima, millal lähen jalutama, loen raamatut või söön jäätist? Tänapäeva kiires ja hetkelises maailmas ei ole see aga midagi erakordset. Meil on vaja teadlikult ette planeerida, millal võtame aja maha.
Täiskasvanule tundub see isegi loogiline – planeerime ju ette, millal läheme sõbraga teatrisse, perega puhkusele. Siinkohal räägime aga pidevast, igapäevasest heaolust. Ei ole vaja töötada pool aastat ribadeks, et siis ainult suvel puhata. Pigem saab enda heaolu turgutada väikeste ampsudena, mis ei vajagi eraldi puhkust.
eTwinningu kalendrivõistlus tõi kokku loovuse, koostöö ja digivahendite kasutamise. 2024. aasta võistlus oli inspireeritud eTwinningu aasta teemast „Heaolu haridusasutuses“ (Well-being at School). Võistluse idee seisnes selles, et ühe kalendri loomisse panustavad lapsed vähemalt kahest erinevast lasteaiarühmast, klassist, koolist või riigist.
Miks me sellise võistluse lastele korraldasime? Eriti, kui lasteaialapsel on ju niigi tore – saab mängida, puhata ja sõpradega koos olla. Aga just nii loome juba väikesest peale eeskuju, et vaimne ja füüsiline tervis on väga olulised. Panustame sellesse, et järgmine põlvkond täiskasvanuid oskaks veel paremini mõista väikeste heaoluampsude tähtsust ning teadvustaks, et tervemana elatud aastad on enamjaolt enda teha.
eTwinningu kalendrivõistlus – loovus, koostöö ja digivahendid
Kokku esitati mitukümmend tööd, millesse olid kaasatud lasteaiad ja koolid üle Eesti ning lisaks kolm rahvusvahelist tööd, kus keskenduti heaolu planeerimisele koostöös Malta, Hispaania, Kreeka, Poola ja Tšehhi kolleegidega. Suur rõõm on tõdeda, et umbes pooltuhat last ja noort on ühiselt heaolu temaatikale mõelnud, olnud loovad ning kasutanud digivahendeid, joonistamist või heli erinevate tegevuste ette planeerimiseks.
Töid hindas kolmeliikmeline žürii, kes arvestas teemakohasust, koostööd, digivahendite kasutust ja loovust. Oluline oli, kuidas kajastus heaolu planeerimine laste igapäevaelus, kui ulatuslik oli koostöö eri tasanditel ning kui mitmekülgselt ja loovalt kasutati digivahendeid. Samuti hinnati kalendri loomise omanäolisust ja leidlikkust.
Kuidas lapsed ja noored loovad rõõmu ja koostööd
Laste ja noorte kaasamine loovatesse ja koostööpõhistesse projektidesse pakub unikaalset võimalust õppida, jagada ja kasvada. Erinevate kooliastmete õpilased on loonud inspireerivaid heaolukalendreid, mis mitte ainult ei aita mõista heaolu tähtsust, vaid ka tugevdavad meeskonnatööd ja digipädevusi.
Eelkooliealised: Loovus ja perede kaasamine
Ka seekord olid kõige aktiivsemad alushariduse õpetajad ja nende rühmad. Aga see peegeldub ka elus – mingil hetkel kipume kaotama mängulisuse, katsetamise soovi ja väikeste rõõmude jagamise oskuse.
Lasteaiaealised lapsed tõid oma projektidesse palju siirast rõõmu ja uudishimu. Võistkond Tähe-Täps ja Vandersell lõid digitaalse jõulukalendri, mis kaasas nii lapsi kui peresid, pakkudes neile igapäevaseid vahvaid tegevusi. Videokohtumiste ja loovmängude kaudu uuriti, mis toob lastele rõõmu ning kuidas nad oma heaolu tunnetavad.
Võistkond Paikäpp lõi visuaalselt atraktiivse ja laste endi mõtetest lähtuva heaolukalendri, kasutades nutiseadmeid ja loomingulisi rakendusi. Lapsed said õppida pildistamist ja kujundamist, tuues oma töödesse isikupära ning jagades vastutust erinevate rollide kaudu. Samamoodi lõid võistkonna Vikerkaar lapsed QR-koodidega täiendatud kalendri, kus peitusid helisalvestised ja armsad soovid, et iga päevaga saaks heaolu edasi anda ka digitaalses vormis.
NB! Kas teadsid et 14.aprill on supi söömise päev? Pane kalendrisse! 😀
1.-4. klass: Rahvusvaheline koostöö ja mänguline õppimine
Nooremate koolilaste seas paistis silma võistkond Fun Brain Breaks, kes lõi liikumispauside kalendri koostöös Malta õpilastega. Digilahendused, nagu koomiksid ja avatarid, muutsid projekti kaasahaaravaks ning pakkusid õpilastele võimaluse õppida inglise keelt ja digitaalset sisuloome.
Jõulurõõmu võlurid tõid projekti luuletused, videod ja loomingulise eneseväljenduse. Õpilased lindistasid jõululuuletusi, mida saab kuulata QR-koodide abil, ning see lisas projektile erilise mõõtme. Samasugust pühendumust näitas ka Melliste ja Kolkja koolide ühisprojekt, kus vene ja eesti keele õppijad lõid käsitsi joonistatud ja digitaalselt vormistatud heaolukalendri, tuues välja keeleõppe ja kultuurivahetuse väärtuse.
5.-9. klass: Refleksioon ja rahvusvaheline mõõde
Vanema kooliastme õpilased tõid oma projektidesse sügavama analüüsi ja rahvusvahelise koostöö. Võistkond Wellbeing lõi eTwinningu projekti, mis hõlmas õpilaste koostööd erinevatest riikidest. Nad jagasid ideid, fotosid ja tsitaate, hääletasid parimate leidude üle ning kasutasid QR-koode, et siduda projekt digitaalse sisu ja muusikaga.
Samuti väärib märkimist võistkond Reporterid, kelle projekt tõi esile iga õpilase panuse ning pakkus võimalusi erivajadustega õpilastele osaleda ja oma loovust väljendada. Õpilased said ise kujundada oma heaolupäevade sisu ning lisada sinna isiklikke kommentaare ja illustratsioone. DoMathi töös oli iga kuu juures on üks-kaks inspireerivat ja positiivset ütlust ning töö on tehtud koos . Töö on osa Erasmus+ projektist Kreeka ja Hispaaniaga ja kõnetas niivõrd, et juhendajad tegid endale lisaks oma kalendri.
Kas teadsid, et 17.09.2025 on salajane sõbrapäev? 😀
Kutsekoolide kategooria võidutöö “TRAKO Inspiratsioonikohad” kalendrit vaadates tuli tunne, et peaksin töölt ära tulema, et kõik need ideed ellu viia. Kutsekoolide kategooria võidutöö annab aga nii palju ideid ja valikuid, kuidas oma heaolu igapäevaselt ja plaanipäraselt turgutada, et igaüks leiab endale midagi sobivat! Mõne jaoks on lõõgastumine poolmaratoni jooksmine, teise jaoks diivanil ajakirja lugemine. Ja ükski ei ole parem teistest, vaid pigem nagu eTwinning aasta teema – tähistame seda, mis meid ühendab, tähistame seda, mis meil ühine on, soov enda (ja oma pereliikmete, sõprade) eest hoolitseda.
Mida osalenud koolid ja lasteaiad võistlusest kasu said?
See võistlus tuletas meelde, et planeerimine ei ole ainult täiskasvanute teema. Lapsed suudavad väga hästi mõista ja väljendada, kui oluline on tasakaal puhkamise, mängimise, õppimise ja loomise vahel. Lisaks näitasid esitatud tööd, et digivahendid ei pea olema ainult ekraanidele suunatud, vaid neid saab kasutada ka loovalt ja toetavalt, et kujundada terviklikumat arusaama heaolust.
Loodame, et see algatus inspireerib nii lapsi, õpetajaid kui ka lapsevanemaid mõtlema, kuidas teadlikult planeerida oma heaolu igapäevaelus – väikeste sammude, mitte ainult suurte puhkuste ja pauside kaudu.
Üks on kindel – kui lapsed ja noored saavad ise luua ja otsustada, sünnivad kõige tähendusrikkamad ja elurõõmu täis projektid.
Tulemused:
Eelkooliealised
- I-II Tähe-Täps ja Vandersell – Sigrit Jänes ja Kertu Abras, Tallinna Lasteaed Pääsusilm ja Tartu Lasteaed Kannike
- I-II Paikäpp – Kadi Perillus, Väätsa Lasteaed Paikäpp
- III Vikerkaar – Laura Lilleorg, Piret Erikson, Anu Tammik, Evely Leotoots, Minni Paap, Keila Lasteaed
1.-4. klass
- I Fun Brain Breaks – Leila Lehtmets ja Elisabeth Koiduste (Kose Gümnaasium), Karen Vella Pace (St Nicholas College, Malta)
- II Jõulurõõmu Võlurid – Marge Kalapüüdja, Kristin Uuemäe, Eve Saare, Jüri Kool
- III Melliste ja Kolkja 4 – Epp Tohver ja Pille Saan (Melliste Kool), Krista Tõnnov (Kolkja Lasteaed-Põhikool)
5.-9. klass
- I Wellbeing – Enna Audova (Viljandi Jakobsoni Kool), Lenka Rygálová (Základní škola Kroměříž, Tšehhi), Stanisława Podleśny (ZSP 3 Rybnik, Poola)
- II Reporterid – Margit Aedma ja Kaie Henk, Tallinna Tondi Kool
- III DoMath – Signe (Surju Kool, Estonia), Thomi (3rd Primary School of Chalastra, Greece), Einar (CEIP Profesor Carlos Socas Muñoz, Spain)
10.-12. klass ja kutsekoolid
- I TRAKO Inspiratsioonikojad – Katrin Uurman (TEKO) ja Anne Krull (VOCO)
Täname kõiki osalejaid!
Artikli autor Triin Saar, eTwinningu projektijuht
Foto: erakogu
eTwinning on lasteaia-, üldharidus- ja kutsekoolide õpetajatele mõeldud virtuaalne platvorm ning koostöövõrgustik. See võimaldab õppida nii Eesti kui ka välismaa kolleegidelt, jagada häid kogemusi ning osaleda koos lastega rahvusvahelistes õpiprojektides. Koostööd saab teha üle 40 riigi kooli või lasteaiaga üle Euroopa. Twinningu programmi elluviimist kaasrahastab Euroopa Liit. Rohkem infot eTwinningu kohta saab lugeda Harno koduleheküljelt. Selleks, et olla kursis kõige värskemate uudistega rahvusvahelise koostöö maailmast liitu eTwinningu Facebooki grupiga ning hakka eTwinningEestis Instagrami konto jälgijaks. Kuni neli korda aastas ilmub ka eTwinningu uudiskiri, mille jälgijaks saab hakata SIIN.