Autor: Haridus- ja Noorteameti noorteosakonna projektijuht Elve Krusten.
2023. aastaga sai lõpu viimased üheksa aastat Haridus- ja Noorteameti poolt elluviidud projekt, mille eesmärk oli suurendada noorte kaasatust ja parandada nende valmidust tööturul tegutsemiseks, sealhulgas tõrjutusriskis noorte seas, kellel on majanduslikult kehvemad võimalused või kes on ilmajäänud mõnest noore jaoks olulisest komponendist, näiteks kodusest toetusest.
2015. aastal käivitunud ja Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekti käigus suurendasime noorsootöö teenuste kättesaadavust ja tõrjutusriskis noorte kaasatust läbi noorsootöö nutikate mudelite loomise ja rakendamise. Nutikad mudelid aitavad lahendada noorsootöös ettetulevaid probleeme uuenduslike lähenemiste kaudu. Nii jõuavad noorsootöö teenused (nt huviringid) laiema hulga noorteni, suureneb noorte osalemine erinevates neile mõeldud teenustes ning väheneb noorte sotsiaalse tõrjutuse risk kohalikul tasandil.
Noorsootöö teenustes osales 2023. aasta lõpuks 269 966 noort
Üks meie eesmärk oli viia noorsootöö teenused noorteni, kelle kodukohas ei olnud varem võimalusi osaleda noorsootöö teenustes või puudusid neil ressursid. Projekti tegevuste käigus aidati noortel arendada eluks vajalike sotsiaalseid oskusi, laiendati digitaalse noorteinfo kättesaadavust ja kontrollitud ning usaldusväärse info levikut. Lisaks aitasime vähendada sotsiaalset ebavõrdsust, andes noortele hääle ja võimaluse viia ellu muutusi endas ja oma kogukonnas.
Üheksa aasta jooksul sai tuge üle 17 000 mitteõppivat ja -töötavat noort
Olulisel kohal oli abivajavate noorte ülesleidmine. Noorteni jõudmisel saavutati häid tulemusi mobiilse noorsootöö meetoditega. Mobiilse noorsootöö eesmärk on toetada noore arengut, iseseisvumist ja kaasatust, luues ja hoides noorega usalduslikku kontakti ning kaitstes seeläbi noore õigusi ja autonoomiat. Eesmärgi saavutamiseks aitab mobiilne noorsootöö luua ja hoida kontakti noortega seal, kus noored asuvad, olgu selleks siis näiteks park, kaubamaja või tänav, arvestades seejuures, et mobiilne noorsootöö on noore jaoks vabatahtlik. Kokku sai vajalikku tuge õppima või tööle asumiseks 17 333 noort.
Olulist tähelepanu pöörati digitaalse noorteinfo kättesaadavuse suurendamisele ja kvaliteedi arendamisele
Noorte informeerituse ja seeläbi iseseisvuse ning kodanikuosaluse suurendamiseks koondasime ja vahendasime 7-26aastastele noortele digitaalset noorteinfot riiklikul tasandil portaali Teeviit ning kohalikul tasandil portaali Infohunt kaudu. Et noorteni jõuaks kvaliteetne ja kontrollitud informatsioon kiirelt ja neile mugaval moel, toimus aktiivne koostöö noortega, noortevaldkonna spetsialistidega, kohalike omavalitsuste ja riiklike asutustega, viidi läbi küsitlusi ja korraldati fookusgruppide kohtumisi. Arendustegevuste raames loodud audiovisuaalseid ja digitaalseid materjale on võimalik edaspidi korduvalt rakendada ja taaskasutada, sh vajadusel lihtsasti uuendada. Loodud materjalidega saab tutvuda Teeviida kodulehel www.teeviit.ee. Noorteinfoga seotud tegevustes – sündmustel, veebinaridel, töötubades, ideekorjel, häkatonidel ja kohtumistel – osales kokku üle 30 000 noore!
Noored tegid tutvust tööturuga ning said toetust oma ideede elluviimiseks
Projekti raames said noored võimaluse ka esmaseks töökogemuseks ja tutvuda erinevate erialadega malevasuvel. Tulevaste karjääriotsuste tegemiseks said noored lähema kokkupuute näiteks puidu- ja metallitööga ning bioanalüütiku ja õe ametiga. Kokku sai võimaluse osaleda malevas ja kutseid ning ameteid tutvustavates töötubades üle 10 000 noore.
Samuti toetasime noorte omaalgatuslike ideede elluviimist, mille käigus omandasid noored uusi oskusi ja kogemusi, edendasime noorte ettevõtlikkust ja aktiivset eluhoiakut, toetasime vabatahtlikku tegutsemist ning panustasime kogukonna arengusse. 2015.-2020. aastal toetati noorte omaalgatusi 330 000 euro ulatuses.
Laiemad noorsootöö võimalused kohalikes omavalitsustes ning noorte ja noortevaldkonna seire ja analüüs
Lisaks otsesele koostööle noortega, arendati koos 78 kohaliku omavalitusega piirkonnaüleseid noorsootöö võimalusi. Omavalitsuste ja noorsootööd korraldavate asutuste ja ühingute koostööna valmis üheksa aasta jooksul kokku 23 noorsootöö korraldamist toetavat mudelit, mis aitavad lahendada noorsootöös ettetulevaid probleeme kohalikes omavalitsustes.
Noortest ja noorte eluolust, sh tõrjutusriskis noortest ja tõrjutusriski põhjustest, parema teadmise saamiseks töötati välja noorte ja noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteem, mis koosneb kolmest üksteist toetavast osast: süsteemne andmehaldus, kvaliteedi- ja mõjuhindamine, teadus- ja arendustegevus.
Süsteemne andmehaldus muudab noorte kohta käivad andmed huvipooltele (näiteks poliitikakujundajad, -rakendajad, teenusepakkujad) paremini kättesaadavamaks ning parandab nende andmeteadlikkust ja –kirjaoskust. See aitab pakkuda noortele teenuseid, mida nad päriselt soovivad ning mille järele on vajadust.
Kvaliteedi- ja mõjuhindamise kaudu arendatakse hindamis- ja analüüsiinstrumente ning metoodikaid, et noori paremini tundma õppida ja parendada neile suunatud teenuseid, sh noorte parema kaasamise ja tõrjutusriski vähendamiseks.
Teadus- ja arendustegevus hõlmab valdkonna jaoks tähenduslike uuringute korraldamist ja nende tulemuste teadlikku kasutamist noortele suunatud teenuste ja poliitikate arendamisel.
Lõppeva perioodi 2015-2023 Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud ja Haridus- ja Noorteameti poolt elluviidud projekti „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ eesmärgiks oli noorte kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte sh tõrjutusriskis noorte seas.